Sa oled siin

Kolm Pärnumaa kaitseala arvatakse riikliku kaitse alt välja

18.06.2020

Valitsus otsustas täna arvata riikliku kaitse alt välja Pärnumaal asuvad kaitsealad Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets. Nendel aladel ei ole loodusväärtuseid, mida oleks otstarbekas kaitsta kaitsealana. Seal esinevate väärtuste kaitse on  edaspidi tagatud  vääriselupaikadena.

Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets võeti kaitse alla enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja nende eeskirju ei ole uuendatud. Ekspertiiside tulemusel leiti, et nende alade riiklik kaitse ei ole vajalik ja alternatiivina on olemas muid inimeste õigusi ja vabadusi vähempiiravamaid ja samas ka tõhusamaid meetmeid.

Veidi rohkem kui 2 ha suurune Marjalaid asub Lääneranna vallas Nehatu külas ja on moodustatud 1958. aastal.  Keskkonnaregistri kohaselt Marjalaiul kaitsealuseid liike leitud ei ole ja samuti pole seal inventeeritud Natura elupaigatüüpe. Küll aga on alal inventeeritud 1,82 ha suurune vääriselupaik (VEP), kui märgalade metsad ning männikud ja männi-segametsad. Kuna Marjalaid ja sellel asuv VEP paiknevad riigimaal, siis on metsakoosluse säilimine tagatud VEP-ina ning objekti täiendavalt riiklikult kaitsta pole otstarbekas. Seetõttu on põhjendatud Marjalaiu kaitsealana kaitse alt välja arvamine.

24,7 ha suurune Tõstamaa liigikaitseala asub Pärnu linnas Ermistu ja Pärakülas ning on kaitse alla võetud 1958. aastal merikotka kaitseks. Kaitsealal tehti 2017. aasta mais täiendavaid välitöid, et leida merikotka võimalik pesapaik ja Keskkonnaregistri andmetel seal leiduva III kaitsekategooria seeneliigi taiga peenpooriku võimalik kasvukoht. Kumbagi liiki alal ei tuvastatud. Merikotka pesa- ja elupaika ei ole ka varem registrisse kantud ja puudub info linnu teadaoleva pesitsuse kohta viimastel aastakümnetel. Kuna Tõstamaa liigikaitseala asub suures osas riigimaal ning väärtuslik osa on kaitstud VEP-ina ja ülejäänud osal alast loodusväärtusi ei leidu, ei ole objekti täiendavalt riiklikult kaitsta otstarbekas. Seetõttu on kaitse alt välja arvanime põhjendatud.

Rannametsa jõe lammimets asub Saarde vallas Laiksaare külas ja on kaitse alla võetud 1991. aastal. Kaitseala on 0,38 ha suurune, 0,36 ha on eraomandis, ülejäänud 0,02 ha jääb riigimaale. Kaitsealast moodustab metsamaa umbes 0,03 ha, ülejäänud ala on lage rohumaa. Keskkonnaregistri kohaselt jäävad piirkonda kahe III kaitsekategooria puuliigi - künnapuu ja harilik kikkapuu kasvukohad. Kaitsealale jääb  osa VEP-ist, mille tüübiks on määratud laugjad jõgede ja järvede kaldad ning alamtüübiks laialehised metsad. Sarnaselt Marjalaiul ja Tõstamaa liigikaitsealal paiknevale VEP-ile tagab ka Rannametsa jõe lammimetsale ulatuv VEP väärtuslike koosluste ja seal esinevate liikide  kaitse.

Marjalaiu, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimetsa kaitse alt välja arvamisega kaovad aladelt piiranguvööndi kaitsekorraga seotud piirangud ja edaspidi võib neid alasid kasutada ja majandada üldises korras. Kaitse alt arvatakse välja 8,16 ha eramaid ja 18,96 ha riigiomandis olevaid maid, seega kaasneb Häädemeeste, Lääneranna ja Saarde vallale ning Pärnu linnale mõningane maamaksu laekumise suurenemine.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Veel uudiseid samal teemal

Seli-Angerja servamoodustised
25.06.2020|Keskkonnaministeerium

Riiklikult olulisest geoloogilisest objektist Seli-Angerjast saab maastikukaitseala


Valitsuse määrusega muudeti alates 1973. aastast kaitse all oleva loodusobjekti kaitsekorda, moodustati Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.

Balti sõrmkäpp
15.06.2020|Keskkonnaministeerium

Elurikkuse aastal on fookuses ka Eesti elurikkaimad elupaigad – pärandkooslused

Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva aasta on pühendatud elurikkusele. Meie kõige liigirikkaimad alad on poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused, mis on aastasadade jooksul kujunenud inimtegevuse ja looduse koostöös: neid alasid on pidevalt niidetud või on seal loomi karjatatud.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.