Sa oled siin

Kõige sagedamini leidub rannaprügis plastist pudelikorke

17.06.2019

Eesti mererannad on jätkuvalt prügised, samas võrreldes 2012. aastaga on prügikogused seiratavates randades poole võrra kahanenud. Sellisele järeldusele jõudis MTÜ Hoia Eesti Merd, kes aastatel 2017-2018 seiras rannaprügi koguseid ja koostist kümnel rannal üle Eesti. Kokku on neis kohtades kestnud seire nüüdseks seitse aastat.

Joonis: Rannaprügi seirealad Eestis.

Kui 2012. aastal oli prügiesemeid 100 m rannalõigu kohta umbes 80, siis 2018. aastal keskmiselt 40. Kasvutrendi näitab plastprügi osakaal meie randades – kui varasemalt on plastprügi osatähtsus olnud 54%, siis viimasel kahel aastal on see tõusnud 66%-le.

Kõige enam vedeleb rannas plastist pudelikorke ja kaasi (13,8%) ning toidupakendeid (10,4%).

Võrreldes muude Läänemere-äärsete piirkondadega on Eesti randades suurem klaas- ja keraamikaesemete osakaal rannaprügis (11%). Mujal on plastmaterjali kõrval rannaprügis teisel kohal tavaliselt metall, mis meil on materjalidest kolmandal kohal ja moodustab rannaprügist 9%. Seega moodustavad lõviosa (86%) meie rannaprügis plast (plastik, vahtplast, kumm), klaas ja keraamika ning metall.

MTÜ Hoia Eesti Merd programmijuhi Marek Pressi sõnul rannaprügi koguste olulist vähenemist viimase viie aasta jooksul märgata ei ole ning prügi kogused on püsinud suhteliselt stabiilsena. Samas koostöö kohalike omavalitsustega, mille territooriumil seiret tehakse, on suurendanud tähelepanu randade heakorrale, parandanud jäätmete kogumise infrastruktuuri ning viinud rannaprügi koguste mõningase vähenemiseni. Kuna 80% merelisest prügist pärineb algselt maismaalt ning satub merre jõgede ja sademeveekanalisatsiooni kaudu, reoveepuhastitest, tuule abil või külastajate poolt randa jäetuna, aitab korralikult toimiv jäätmemajandus lahendada ka mereprügi probleemi.

Projekti „Merelise prügi seire Eesti rannikualadel“ toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul leiti Eesti mereala seisundi hindamisel 2018. aastal, et rannaprügi osas pole meil head keskkonnaseisundit saavutatud ning et Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb ning Läänemere avaosa poole jäävates randades kesine. Võrreldes terve Läänemerega on Eesti seiratud randade prügikogused siiski madalamad: HELCOM-i hinnangul on Läänemere-äärsetes looduslikes olulise inimmõjuta randades prügikogused 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade randadel aga koguni 280 eset 100 meetri kohta.

Andresmaa innustab rannaskäijaid lahkudes kaasa võtma enda tekitatud prahi, mis tuleb viia prügikonteinerisse. „Kes soovib veelgi rohelisemalt käituda, võiks ühineda liikumisega Take 3 for the Sea (www.take3.org) ning sattudes mere või muu veekogu äärde, võtta sealt lahkudes iga kord endaga kaasa vähemalt kolm leitud prügieset ja viia need prügikasti. Tegelikult saab seda teha ka kampaaniaga liitumata,“ soovitab Andresmaa.

Veel uudiseid samal teemal

18.09.2019|Keskkonnaministeerium

Kutse teabepäevale „Kliimamuutuste mõjudega ja üleujutustega arvestamine planeeringutes“ Tartus, Tallinnas ja Pärnus

Keskkonnaministeeriumi teabepäev 24.oktoobril Tartus, 29.oktoobril Tallinnas ja 31. oktoobril Pärnus

13.09.2019|Keskkonnaministeerium

Elukeskkonnas ringleva lämmastiku kogus on ära hinnatud

Täna, 13. septembril pannakse Riias punkt 2017. aastal alanud Interreg Est-Lat programmi projektile GURINIMAS. Eesti ja Läti teadlased koostasid esmakordselt kahe riigi lämmastikubilansi ning hindasid Läänemerre jõudva lämmastiku koguseid ja päritolu.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.