Sa oled siin

Kohtla-Nõmme endise rehvitehase jääkreostus on likvideeritud

27.11.2020

Juulis käivitunud Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumi jääkreostuse likvideerimistööd on nüüdseks lõppenud. Ühtekokku eemaldati ligi 14 000 m3 tugevalt reostunud pinnast ja 100 m3 õlijääke.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul kaevati reostunud pinnas välja keskmiselt kahe meetri sügavuselt kuni paekivi pinnani. „Täielikult puhastati ka kõige reostunum ala vanade maapealsete küttemahutite piirkonnas ning enam pole maapinnal poolvedelaid õlijääke. Reostuse levik on nüüd peatatud ja tulevikus on võimalik ala taas kasutusele võtta,“ lausus Jaaksoo.

Kui 2013. aastal tehtud uuring näitas, et objekti kõige suuremas reostuskoldes on poolvedelaid õlijääke umbes 1000 m3, siis tegelikult oli õlijäätmeid eeldatust oluliselt vähem. Selle arvelt õnnestus Jaaksoo sõnul eemaldada oluliselt rohkem reostunud pinnast.

Kohtla-Nõmme endine rehvitehas on LIFE IP CleanEST programmi esimene objekt, kus kopp jääkreostuse likvideerimiseks maasse löödi. Kohtla-Nõmme pärandreostuse juured ulatuvad eelmise sajandi 30-ndatesse, kui sellel territooriumil tegutses Briti kapitalil rajatud õlitehas ning nõukogude ajal rehvitehas.

LIFE IP CleanEST on veekogude parandamiseks ellu kutsutud projekt ning esimene nii ulatuslik ja suure mõjuga ettevõtmine Ida-ja Lääne-Virumaal, kuhu on haaratud nii jõgesid, rannikualade veekogusid kui ka jääkreostusobjekte, millest mõne puhul on reostus alguse saanud juba eelmise sajandi keskpaigas.

Projekti rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik ning selle kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot.

FOTOD: Enne ja pärast
 




 

Veel uudiseid samal teemal

01.10.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk: Kaevuvee kvaliteet oleneb sageli omaniku tegevusest

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring hajaasustusega piirkondade kaevude kohta näitas, et vaid kolmandikus uuritud kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele. Ühtekokku uuritud 998 kaevust 71% puhul oli probleemiks kas joogivee mikrobioloogiline saastus (48% juhtudel) või liiga kõrge raua ja mangaani sisaldus (35% juhtudest).

01.09.2020|Keskkonnaministeerium

Veeseaduse muudatuste jõustudes jääb põllumajandustootjatel bürokraatiat vähemaks

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile veeseaduse muutmise eelnõu, mille üks eesmärke on bürokraatiat vähendada.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.