Sa oled siin

Kohalikud omavalitsused saavad jäätmehoolduse arendamiseks 2,2 miljonit eurot

29.09.2016
Türi jäätmejaam.
Türi jäätmejaam.

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, millega riik toetab kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas.

„Siiani on jäätmehoolduse arendamist toetatud olmejäätmete prügilatesse kuhjamise eest makstavast saastetasust, aga kuna tänapäeva Eestis ladestatakse alla 7% tekkinud segaolmejäätmetest, siis on ka saastetasu kokku kuivanud ning ilmselt kuivab veelgi. Prügi tekib inimestel kodus aga jätkuvalt ning selleks, et omavalitsused suudaksid pakkuda oma elanikele tasemel teenust, pidime välja mõtlema uue rahastamise süsteemi,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Toetus jaotatakse vastavalt kohalikus omavalitsuses registreeritud majapidamiste arvule, aastal 2017 on toetus ligi 2,9 eurot aadressiobjekti kohta. Toetus on sihtotstarbeline ehk seda saab kasutada ainult jäätmehoolduse arendamiseks.

Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealane nõustamine, jäätmealase teabe levitamine, järelevalve ning jäätmekäitlustegevus, millega tõstetakse jäätmehoolduse taset. Näiteks saab selle toetuse eest hoida jäätmejaama rohkem aega avatud ning tasuda jäätmejaamas elanikelt kogutavate jäätmete käitluskulud, et elanikud saaksid tasuta või väikese tasu eest liigiti kogutud jäätmed ära anda.

Eelnõu järgi saavad järgmisel aastal toetust kõik omavalitsused, kuid alates 2018. aastast peab toetuse saamiseks olema täidetud neli tingimust: kohaliku omavalitsuse territooriumil peab töötama jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises omavalitsuses, peab toimuma korraldatud jäätmevedu, on olemas kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning on asutatud jäätmevaldajate register. Tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnaamet.

„Oleme võtnud eesmärgiks võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest, kuid aastal 2014 olime alles 32% juures, seega meil on oluliselt kasvuruumi. Sortimise ja ringlussevõtu tase peaks eesmärgi saavutamiseks järgmistel aastatel üle kahe korra kiiremini tõusma kui on viimase kümne aasta keskmine tulemus,“ märkis keskkonnaminister ning lisas, et jäätmete liigiti kogumise tegelik tase sõltub väga oluliselt just omavalitsuse tegevusest.

Kui olmejäätmete kogumissüsteem on elanike jaoks mugav, siis väheneb nii prügistamine kui ka muu illegaalne jäätmekäitlus, näiteks prügi põletamine kodustes tingimustes.
 

Fakte

  • Eestis tekib aastas ligikaudu 22 miljonit tonni jäätmeid, olmejäätmed moodustavad sellest 3%, põlevkivitööstuse jäätmed 90%;
  • Euroopa Liidus keskmisena moodustavad olmejäätmed kogu jäätmetekkest 7-10 %;
  • Keskmiselt tekib Eestis inimese kohta (majapidamised ja muud allikad koos) umbes 400 kg olmejäätmeid;
  • Tekkinud segaolmejäätmetest ladestatakse vaid 7%, ülejäänu taaskasutatakse. Taaskasutuse mõiste alla kuulub nii ettevalmistus korduskasutuseks, materjalina ringlussevõtt, aga ka energiakasutus ehk jäätmete põletamine ja tsemenditehastele jäätmekütuste tootmine;
  • 2014. aastal võeti ringlusse 32% olmejäätmetest, 2020. aastaks peab ringlusse võtma 50% olmejäätmetest. Euroopa Liidu mitmes piirkonnas on liigiti kogumise tase juba 2013. aasta seisuga ligi 65-70% ja segaolmejäätmetena kogutakse vaid 30% kõigist tekkinud olmejäätmetest;
  • Eestis on 2016. aasta veebruari seisuga 749 349 majapidamist (eramud, korterid, suvilad);
  • Kokku on Eestis praegu eri funktsionaalsusega jäätmejaamu ligi 80;
  • Jäätmejaama keskmine kulu on 20-40 000 eurot aastas (kogutud jäätmete edasine käitlemine on tasuline, lisaks jäätmejaama personaliga seotud kulud, tööajavälise valve, elektri- ja veetarbe jms kulud);
  • Aastal 2014 laekus olmejäätmete ladestamise eest saastetasu omavalitsustele 243 000 eurot, kuid aastal 2015 ainult 63 000 eurot ning see väheneb veelgi, sest olmejäätmeid ei tohi enam ladestada, kuna taaskasutusvõimalused on Eestis olemas;
  • 2007-2008 laekus omavalitsustele saastetasu tagasi üle 2 miljoni euro aastas.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.