Sa oled siin

Kiisler: peatselt avanev krevetipüük Loode-Atlandil elavdab tublisti Eesti kalandust

21.09.2018

Täna lõppes Tallinnas viis päeva kestnud Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolek, mis tõi mitmeid kvoodisuurendusi ka Eestile. Koosolekul otsustati, et tuleval aastal saab Eesti Loode-Atlandi vetest püüda senisest rohkem turska ja meriahvenat. Krevetipüüki veel ei avatud, kuid ilmselt 2020. aastal juhtub seegi.

„Eestlased olid aastaid Loode-Atlandi suurimad krevetipüüdjad, kuid varude halvenedes püük pandi kinni. Kõik näitajad osutavad aga sellele, et aastast 2020 saame tolle taastada. Selleks ajaks pea kümme aastat kinni olnud krevetipüügi taasavamine elavdaks kahtlemata meie kalaturumajandust oluliselt,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Ilmestamaks seda, milline saak hetkel saamata jääb, toon näite 2005. aastast, kus üheksalt Eesti lipu all sõitvalt laevalt püüti 12 290 tonni krevette,“ lisas Kiisler.

Teised Eestit puudutavad kvoodiotsused olid seotud meriahvena ja tursaga. Mõlemate üldkvoote suurendati, mis tähendab seda, et ka Eestil on tuleval aastal võimalus Loode-Atlandil neid rohkem püüda. Eesti meriahvena kvoot järgmiseks aastaks on 2400 tonni, tursa oma aga 200 tonni,  süvalesta 330, rai 300, pikklest 50

Eesti püüab Loode-Atlandil hetkel meriahvenat, süvalesta, turska ja raid. Saagid olid eelmisel püügihooajal kokku umbes 5000 tonni. Meie saagid on aga ulatunud üle 10 000 tonni, seda enne 2010. aastat, mil krevetipüük oli veel avatud.

Eestist pärit laevad püüdsid NAFO alal alates 1970. aastatest, pärast seda alustati püügiga teistes ookeanides ja piirkondades. Käesoleva sajandi algul opereeris NAFO alal 13 laeva. Nendest 11 laeva tegeles krevetipüügiga. Praegu kalastab Atlandi põhjaosas 5 kaugpüügilaeva.

Lisaks järgmise aasta püügikvootide kinnitamisele, arutati püügieeskirjade täiendamist ning järelevalve tõhustamist ning tundlike merealade kaitse küsimusi.

NAFO on vanim kalandusorganisatsioon, mis reguleerib peamiselt avamere kalapüüki. Organisatsioonis on 12 osapoolt (Kanada, USA, Kuuba, Fääri saared ja Gröönimaa, EL, St Pierre ja Miquelon, Island, Norra, Venemaa, Ukraina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Riike on aga rohkem, sest EL-i käsitletakse kui üht osapoolt. Eesti sai NAFO iseseisvaks liikmeks aastal 1992, Eestist pärit laevad aga püüdsid seal juba 1970. aastatel.

NAFO koosolekust võttis osa 180 välisosalejat. Tegemist oli 40. aastakoosolekuga. Viimati toimus see Eestis aastal 2005.

 

Veel uudiseid samal teemal

29.11.2018|Keskkonnaministeerium

Narva jõkke asustati 200 tuura

Täna asustas Eesti Loodushoiu Keskus koos Keskkonnaministeeriumiga Narva jõkke 200 noort tuura, et taastada seal vahepeal täielikult hävinenud tuurapopulatsioon. Esimesed kalad lasi jõkke president Kersti Kaljulaid.

29.11.2018|Keskkonnaministeerium

2019. aastal saavad harrastajad Matsalu rahvuspargis senisest rohkem kala püüda

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas määruse, mis annab 2019. aastal harrastuskalastajatele senisest rohkem püügivõimalusi. Ühe olulisema uuendusena on tuleval aastal laiendatud kalapüügivõimalusi Matsalu rahvuspargis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.