Sa oled siin

Kiisler: Euroopa Liit täidab oma kliimaeesmärke

16.11.2017

Saksamaal Bonnis toimuval ÜRO kliimakonverentsil rõhutas Euroopa Liidu nimel sõna võtnud keskkonnaminister Siim Kiisler, et Euroopa Liit täidab oma 2020. aastaks püsitatud kliimaeesmärke.

„Kaks aastat tagasi Pariisis antud lubadusi ei saa tagasi võtta ega ka ümber pöörata – peame üheskoos oma planeeti kliimamuutuste eest kaitsma. Kliimamuutuste mõjusid tunnetavad paljud omal nahal juba praegu igapäevaselt, mistõttu on selge, et peame kiirelt tegutsema,“ ütles Kiisler oma kõnes.

Kiisler märkis, et ehkki tänavune kliimakonverents on rohkem tehnilisemat laadi, ei tähenda see, et ta oleks vähem olulisem kui Pariisi kliimakonverents kaks aastat tagasi. Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalik reeglistik soovitakse kinnitada järgmisel aastal Poolas Katowices toimuval kliimakonverentsil.

Euroopa Liidu kohustuste täitmisest rääkides tõdes minister, et Euroopa Liit on nüüdseks 1990. aastaga võrreldes vähendanud kasvuhoonegaaside heidet 23%. Eesmärk oli heidet 2020. aastaks vähendada 20%, seega on eesmärk juba täidetud. Eestis on 1990. aastaga võrreldes kasvuhoonegaaside heide vähenenud 55,3%.

Tänavuse konverentsi eesistujamaa on Fidži saareriik, kuid kohtumine toimub Saksamaal Bonnis, kus asub ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni peakorter. Vaikse ookeani avarustes asuv Fidži on just üks neid väikesaari, keda kliimamuutused otseselt ohustavad.

Taust

2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Eesti on kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Veel uudiseid samal teemal

Keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Aron Urb
21.05.2018|Keskkonnaministeerium

Kiisler: majandus tuleb ümber korraldada ressursitõhusaks ja säästvaks

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles täna toimuval seminaril „Kuhu viid, kliimapoliitika?“, et riigil lasub kliima- ja energiapoliitikas tähtis ülesanne – meil tuleb järk-järgult üle minna madala süsinikuga majandusele, mis tähendab, et kogu meie majandus tuleb korraldada ringi ressursitõhusaks ja säästvaks.

15.05.2018|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi seminar „Kuhu viid, kliimapoliitika?“

21. mail algusega kell 10 toimub ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1, Tallinn) Keskkonnaministeeriumi seminar „Kuhu viid, kliimapoliitika?“.

Uurime kliimaalaste otsuste kokkupuutepunkte igapäevaelu ja teadusega ning kõneleme järgmistest sammudest riigi, kohalikul ja isiku tasandil.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.