Sa oled siin

Keskkonnavaldkonna rahastamine muutub selgemaks

06.12.2018

Eile Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus teeb keskkonnavaldkonna rahastamise arusaadavamaks ja paindlikumaks ning vähendab paljude inimeste töökoormust.
 
Seadusemuudatus teeb lõpu rahastamissüsteemile, mida on aastaid kritiseeritud ennekõike liigse bürokraatia ning asjaajamise, kuid ka läbipaistmatuse tõttu. Seni laekusid keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Tollele süsteemile on etteheiteid teinud ka Riigikontroll. Olukorrale lahenduse toonud seadusemuudatuse algatas tänavu kevadel keskkonnaminister Siim Kiisler. Keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvate seaduse eile heakskiidetud muudatuse järgi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast osa Keskkonnaministeeriumile.

„Seadusemuudatus teeb rahastuse palju läbipaistvamaks ja vähendab ka paljude inimeste vaeva,“ märkis Siim Kiisler. „Keskkonnaministeerium ja selle haldusala on aastast aastasse KIK-ist oma põhitegevusteks toetust taotlenud. Haldusala töötajad on selleks kirjutanud sadu projekte, mida KIKi töötajad on menetlenud. Seadusemuudatus lõpetab ometi kord selle olukorra.“

Seadusemuudatused lubavad edaspidi KIKi kaudu toetatavate keskkonnaprojektide rahastust senisest paindlikumalt planeerida, võttes arvesse näiteks suuremahulisi projekte. Rahastuse senine suurus oli paika pandud 2009. aastast kehtinud tasumäärade järgi ning see oli nüüdseks muutunud põhjendamatuks ja pigem piiravaks.

Keskkonnatasusid maksavad ettevõtted maksavad oma saastava või loodusressursse kasutava tegevuse eest.
2017. aastal laekus KIK-ile keskkonnatasude seaduse alusel 31,6 miljonit eurot. Sel aastal on tänase seisuga keskkonnatasudest laekunud 32 780 919 eurot.

Veel uudiseid samal teemal

16.03.2019|Keskkonnaministeerium

Piltuudis: Eesti juhtimisel võeti vastu esimene üleilmne kokkulepe ühekordsete plasttoodete vähendamiseks

Eile lõpetas ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler Nairobis ÜRO neljanda keskkonnaassamblee. 2017. aasta detsembrikuus alanud eesistumine päädis ÜRO keskkonnaministrite kokkuleppele jõudmisega.

14.03.2019|Keskkonnaministeerium

Eesti juhitav üleilmne keskkonnaarutelu jõuab täna Nairobis haripunkti

Täna avab keskkonnaminister ja ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler Keenia pealinnas Nairobis assamblee kõrgetasemelise osa. Assambleele on kohale tulnud ministreid ja riigipäid üle maailma, nende seas Keenia president Uhuru Kenyatta ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.