Sa oled siin

Keskkonnamõju hindamine peab muutuma vähem ajakulukaks

18.02.2021
Lihtsalt üks hüljes

Keskkonnaministeerium tutvustas täna uuringuid, kus selgitati välja keskkonnamõju hindamise süsteemi kitsaskohad ning  pakuti lahendusi, kuidas mõjude hindamine senisest lihtsamaks ja  kiiremaks teha.

„Keskkonnamõju hindamisega on võimalik kindlaks teha, kuidas kavandatavad tegevused võivad mõjutada meid ümbritsevat ning ellu viia neist kõige optimaalsem ja võimalikult väikese keskkonnamõjuga variant. See on vältimatu ja väga vajalik töö. Samas saaksime siin-seal süsteemi muuta nii, et edaspidi oleks keskkonnamõju hindamine efektiivsem ja kõigile paremini mõistetavam,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Mõjude hindamise kitsaskohtade välja selgitamiseks ning kõrvaldamiseks tellis Keskkonnaministeerium kaks analüüsi, millest ühe viis läbi SEI Tallinn ja teise Lemma OÜ. 

Eestis peetakse keskkonnamõju hindamise (KMH*) puhul suurimaks probleemiks menetlusega seotud bürokraatia hulka ja sellega seonduvat suurt ajakulu. Keskmine KMH läbiviimise kestus on praegu umbes 2 aastat. Analüüs teeb ses osas mitu ettepanekut, mis võiksid lühendada menetluse aega. Näiteks ettepanek lihtsustada praegu kehtivat menetlusskeemi ning ühildada ajaliselt avalikustamise ja asjaomaste asutustega konsulteerimise etapid. Samuti tehakse ettepanek algatada KMH kohe selle vajaduse selgumisel pärast loataotluse esitamist. Analüüsis tuuakse välja ka nende ettepanekute plussid ja miinused võrreldes kehtiva süsteemiga. 

„Kuna keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba valdkonna peamiste arengusuundade kavandamisel, on keskkonnamõjude strateegiline hindamine läbiviimine vajalik strateegiliste arengudokumentide ja planeeringute puhul,“ selgitas Heinma.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH**) puhul peetakse lisaks suurele bürokraatia hulgale ja ajakulule probleemiks ka tolle fookust. See tähendab, et KSH-de puhul soovitakse sageli näha nn laiendatud ehk sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise läbiviimist. Lahenduseks oleks asjakohane hangete läbiviimine etapiti.  Keskmine KSH läbiviimise kestus on praegu umbes 3 aastat.

Kui mõju hindamise juhtekspertide osas väärtustatakse Eestis kehtivat KMH juhtekspertide litsentseerimissüsteemi, siis KSH juhtekspertide puhul tuuakse välja, et probleemiks on pädevate juhtekspertide kättesaadavus.

„KSH juhtekspertide kättesaadavus on hetkel tõesti terav probleem, kuna samaaegselt on koostamisel suur hulk üldplaneeringuid ja arengukavasid,“ nentis Heinma.

Analüüsis ei piirdutud vaid Eesti süsteemiga, vaid kõrvutati seda ka teiste EL liikmesriikide omaga. Võrdlusriikideks valiti Läti, Soome, Rootsi, Saksamaa ja Holland. Ilmnes, et Eesti ja teiste riikide mõju hindamises esinevad probleemid on sarnased. Suur mõju hindamise ajakulu näiteks on probleemiks ka mujal riikides.

Analüüside tulemuste põhjal alustab Keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmist, eelnõu väljatöötamiskavatsus valmib käesoleval aastal.

Vastvalminud analüüsiga saab tutvuda SIIN

*Keskkonnamõju hindamine (KMH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa.

KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks.

**Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonna­kaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel.

KSH aitab kaasa kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ning säästva arengu edendamisele. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. KSH võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil. Keskkonnamõju hindamise (KMH) rolliks on sellisel juhul juba hilisem täpsustav hindamine projekti tasandil.

Veel uudiseid samal teemal

21.04.2021|Keskkonnaministeerium

Jäätmevaldkonna seadusemuudatused said parlamendi heakskiidu

Riigikogu võttis täna vastu Keskkonnaministeeriumi ette valmistatud seadusemuudatused, mis puudutavad meid kõiki. Tegemist on üle aastate suurima edasiminekuga jäätmevaldkonna seadusandluses.

14.04.2021|Keskkonnaministeerium

Jäätmevaldkonnas hakkab jää liikuma

Riigikogu arutab täna Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud seaduseelnõu, mis toob igapäevaellu kaasa olulisi muutusi. Neist üks rohkelt kõneainet pakkunud ja meid kõiki puudutav nõue on, et biojäätmeid peab kõikjal Eestis saama hiljemalt 2023.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.