Sa oled siin

Keskkonnaministrid valmistasid ette novembri kliimakonverentsiks

20.10.2017

Fidžil toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel rõhutasid riigijuhid, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks vajalike reeglite paika panemisega peab kiirelt tegutsema. Euroopa Liitu esindas kohtumisel keskkonnaminister Siim Kiisler koos kliima- ja energiavoliniku Miguel Arias Cañete’ga.

Vaikse ookeani edelaosas asuv Fidži on 6.-17. novembrini Saksamaal Bonnis toimuva ÜRO kliimakonverentsi (COP23) eesistujamaa. Sel nädalal kohtusid Fidžil 68 riigi juhid ja esindajad, et veel viimast korda enne COP23 jagada riikide ootusi ja vaateid.

„Meil Eestis on vedanud, sest kliimamuutuste mõjud ei ole nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma riikides. Teine lugu on aga umbes miljoni Fidži elanikuga, kes tunnetavad kliimamuutusi oma nahal igapäevaselt üsna valusalt. Aasta-aastalt soojenev temperatuur on põhjustanud mitmeid viirushaiguste puhanguid, tõusev merevee tase hävitab põllumaid ning  on juba sundinud terveid külasid kolima mujale. Samuti ohustavad väikesaari üha intensiivsemad orkaanid“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kiisler märkis oma sõnavõtus, et Pariisi kokkuleppe rakendamiseks vajalike reeglite väljatöötamist tuleb kiirendada, sest järgmise aasta lõpuks peavad need olema vastu võetud. „Aega iga detaili üle pikalt vaagida kahjuks ei ole, seega on oluline, et kasutaksime järele jäänud aega mõistlikult,“ ütles Kiisler.

Lisaks avaldas Kiisler heameelt, et tänavusel kliimakonverentsil osaleb väga palju valitsusväliseid organisatsioone. „Meie koduplaneedi tervise säilitamise vastutus ei lasu üksnes valitsustel, panustada tuleb kõigil.“

Fidži juhtimisel viidi kohtumisel läbi ka mitu paralleelset töösessiooni, milles ministrid  arutasid spetsiifilisi küsimusi. Eesti esindas Euroopa Liidu seisukohti kliimarahastuse ning kliimamuutuste alase tegevuse rakendamise töösessioonides. Kohtumise lõpus tõdeti, et arutelud on kiiresti edasi liikunud, mis annab alust eeldada, et järgmisel kuul toimuv COP23 saab olema edukas.

COP23-l esindab Eesti koos Euroopa Komisjoniga Euroopa Liitu. Eelmisel nädalal leppisid Euroopa Liidu keskkonnaministrid kokku Euroopa Liidu seisukohtades kliimakonverentsiks.

Taust

2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020.  Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Veel uudiseid samal teemal

Keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Aron Urb
21.05.2018|Keskkonnaministeerium

Kiisler: majandus tuleb ümber korraldada ressursitõhusaks ja säästvaks

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles täna toimuval seminaril „Kuhu viid, kliimapoliitika?“, et riigil lasub kliima- ja energiapoliitikas tähtis ülesanne – meil tuleb järk-järgult üle minna madala süsinikuga majandusele, mis tähendab, et kogu meie majandus tuleb korraldada ringi ressursitõhusaks ja säästvaks.

15.05.2018|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi seminar „Kuhu viid, kliimapoliitika?“

21. mail algusega kell 10 toimub ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1, Tallinn) Keskkonnaministeeriumi seminar „Kuhu viid, kliimapoliitika?“.

Uurime kliimaalaste otsuste kokkupuutepunkte igapäevaelu ja teadusega ning kõneleme järgmistest sammudest riigi, kohalikul ja isiku tasandil.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.