Sa oled siin

Keskkonnaminister Marko Pomerants kirjutab täna New Yorgis alla Pariisi kliima kokkuleppele

22.04.2016
Keskkonnaminister Marko Pomerants Pariisi kliimakohtumisel.

Keskkonnaminister Marko Pomerants annab täna Eestit esindades allkirja Pariisi globaalsele kliima kokkuleppele, milles maailma riigid lepivad kokku ülemaailmses siduvas tegevusplaanis ohtlike kliimamuutuste ohjamiseks.

Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa).

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et olukorras, kus maakera keskmise temperatuuri uued kuumarekordid sünnivad juba iga kuu, nagu ka selle aasta märtsis, on selge, et vanamoodi saastava majandusega edasi minna ei saa ja tuleb hakata tegutsema. Globaalse temperatuuri tõus puudutab meid kõiki – ekstreemsed ilmaolud, sagenenud tormid, põud, kuumalained, joogivee puudus. Eestit ootavad ees peamiselt niiskem kliima, ekstreemsemad ilmastikuolud, meretaseme tõus ja pea lumevabad talved.

„Väikese ökoloogilise jalajäljega majanduse suunas liikumine on Eestile võimalus valida arengusuund, mis võimaldab järk-järgult ümber kujundada riigi majandus ja energiasüsteem üha ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Ka meil on tarvis teha olulisi investeeringuid ja liikuda näiteks vähem saastavate kütuste ja energia tootmisviiside kasutamise ning energiatõhususe suunas,“ lisas Pomerants.

Kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

ÜRO Pariisi kliimakokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Euroopa Liit on püstitanud ambitsioonika ja kõiki majandussektoreid hõlmava eesmärgi, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Aastaks 2050 on võetud siht kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vähemalt 80% võrreldes 1990. aasta heite tasemega.

Täna, 22. aprillil toimub New Yorgis ÜRO Pariisi kliimakokkuleppe pidulik allkirjastamise tseremoonia.

Pariisi kokkuleppe ratifitseerimine ja jõustumine:

  • Pariisi kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda kuupäeva, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55% kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.
  • Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on võtnud eesmärgiks Pariisi kokkulepe võimalikult kiiresti ratifitseerida. Ratifitseerimisprotsessiga alustatakse kohe pärast kokkuleppe allkirjastamist 22. aprillil 2016. a New Yorgis.

Kliimamuutustest: 

  • Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1°C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3°C võrra juhul kui kliimamuutuste ohjamisega aktiivselt ei tegeleta.
  • Teadlased soovitavad üleilmse temperatuuri kasvuks mitte üle 1,5°C, sest ka 2°C temperatuuri kasvul võivad olla katastroofilised tagajärjed.
  • Kõige värskemas kliimamuutuste rühma aruandes on märgitud, et võimalus jääda alla 2°C temperatuuripiiri on väga kiiresti kadumas. Temperatuuri tõusu piiramiseks peavad kõik riigid vähendama olulisel määral ja pidevalt kasvuhoonegaaside heidet.
  • Erinevate kliimastsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskete loodusõnnetuste sagenemise.
  • Kliimamuutuste tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Samuti muutuvad looduslikud protsessid, polaarjää sulab, teatud piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja laieneb kõrbestumine.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.