Sa oled siin

Keskkonnaministeerium uuendab nõukogudeaegseid kaitsepõhimõtteid, et need kajastaks tõest pilti tänastest loodusväärtustest

21.11.2019
Autor: Jaanus Tanilsoo

Vanade kaitsekordade uuendamine on vajalik selleks, et nad oleks kooskõlas praegu kehtiva õigusega ja vastaksid nüüdsetele looduskaitseliste vajadustele. Seega on alusetu kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) väide, et Keskkonnaamet on asunud kaitstavaid alasid massiliselt kaitse alt välja arvama ja piiranguid leebemaks muuta.

Keskkonnaminister viib valitsusse kinnitamiseks uuendatud ja ajakohastatud kaitse-eeskirju juba mitmendat aastat. Need muudatused ei põhine Keskkonnaministeeriumi kõhutundel, vaid ekspertide analüüsidel ja ettepanekutel. Mitmete kaitsealade kaitsekordi ei ole jõutud Eesti riigi taasiseseisvumise aja jooksul uuendada ehk teisisõnu korraldatakse neil aladel kaitset nõukogudeaegse kaitsekorra ja tollaste teadmiste ning õigusaktide alusel. Looduskaitseseadus nõuab, et Keskkonnaamet uuendaks 1. maiks 2023 kõik vanad kaitsekorrad. Praeguseks vajab kaitsekordade uuendamist 97 kaitse-eeskirja 394-st kaitsealast. 297 ala eeskirjad on juba uuendatud.

EMA pressiteatest võib jääda ekslik mulje justkui kaitstavate alade pindala pidevalt väheneks. Tegelikult on hoopis vastupidi – Keskkonnaagentuuri andmed kinnitavad, et kaitstavate alade pindala kasvab, mitte ei kahane. Kui 2015. a oli kaitstavate alade kogupindala Eestis 1 559 801 ha, siis 2019. a oli nende kogupindala 1 610 987 ha.

Loodus muutub ja areneb pidevalt ning seetõttu peabki Keskkonnaamet kadunud loodusväärtustega alad kaitse alt välja võtma, ent samas uute avastatud väärtustega aladel uued kaitsealad looma. „Nii nagu linnapilt meie ümber muutub pidevalt – ühelt poolt tekivad uued elamurajoonid uute elanikega ning teisalt kolivad mitmed senised linlased hoopis maale elama –  muutub ka loodus meie ümber. Mõned kaitsealused liigid, näiteks väike-konnakotkad, on jätnud kunagise elupaiga asustamata, sest see on muutunud loodusliku arengu tõttu neile pesitsemiseks sobimatuks. Selle asemel on nad hõivanud uue elupaiga mujal. Sel juhul tulebki tühjaks jäänud ala määrata kaitse alt välja ning kaitsta neid kohti, kus täna need liigid reaalselt elavad,“ selgitas Taavi Tattar, Keskkonnaameti kaitse büroo juhataja.

EMA kritiseerib, et Keskkonnaamet muudab piiranguid leebemaks. Tegelikult on aina rohkem alasid, kus senised leebe kaitsekorraga piiranguvööndisse jäävad metsad arvatakse rangema korraga sihtkaitsevööndisse, kus metsade majandamine on keelatud. Näiteks EMA mainitud Kõrvemaa maastikukaitsealal võetakse täiendavalt range kaitse alla 4122 hektari metsa ja seda peamiselt riigimaal. Kaitse alt arvatakse välja vaid need alad, kus looduskaitseline väärtus puudub: peamiselt õue- ja tiheasustusalad kaitseala servas.

Ka Mõdriku-Roela maastikukaitsealal on plaanis riigimaa arvelt kaitstavat ala laiendada 94,2 ha võrra ja range korraga sihtkaitsevööndisse planeeritakse täiendavalt 318,6 hektarit.

Oja liigikaitseala, pindalaga 80,7 ha, moodustati 1992. a väike-konnakotka kaitseks. Aastate möödudes aga loodus muutus ja kotkad kolisid mujale elama. Seevastu moodustati samasse piirkonda 2005. a Jamsi metsise püsielupaik – 169,6 ha. Täna vähenebki Ojal kaitstava ala pindala lahkunud väike-konnakotka tõttu 27 ha võrra. Ülejäänud ala jääb ka edaspidi kaitse alla, ent seda siis juba metsise püsielupaigana.

Võhandu jõe ürgoru kaitseala pindala vähenes peamiselt intensiivselt majandatavate põldude arvelt. Ürgoru esinduslik ala koos sealsete loodusväärtustega on hoitud.

Parkide ja puistute väljaarvamisel hinnati, kas aladel on säilinud õigusaktides nimetatud kriteeriumitele vastav üleriigiline looduskaitseline väärtus. Ajalooliste pargielementide ja suurte põlispuudega parke ning kõrge elupaigaväärtusega puistuid kaitse alt välja ei arvata.

Lisainfo
Taavi Tattar
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja
e-post: taavi.tattar@keskkonnaamet.ee
telefon: +372 5330 6820



 

Veel uudiseid samal teemal

14.11.2019|Keskkonnaministeerium

Muutuvad nelja kaitseala kaitse-eeskirjad ning Võrtsjärve hoiuala piirid ja kaitse-eesmärk

Vabariigi Valitsus kiitis heaks määrused, millega muudetakse Andsu järvede ja Ainja maastikukaitsealade, Kesknõmme looduskaitseala ning Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskirju ja laiendatakse Järveküla looduskaitseala senise Võrtsjärve hoiuala arvelt. Lisaks muudetakse Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärke ja piire.

02.10.2019|Keskkonnaministeerium

Rail Balticu võimalikul trassil moodustatakse neli metsise püsielupaika

Keskkonnaministeerium kavandab RMK ja Keskkonnaameti looduskaitseekspertide ettepanekul võtta võimaliku Rail Balticu mõjutsoonis Lõuna-Pärnumaal kaitse alla neli metsise elupaika pindalaga 1038,9 ha.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.