Sa oled siin

Keskkonnaministeerium: Pärnu lahe kohavaru vajab püsivaid kaitsemeetmeid

28.08.2015

Täna Keskkonnaministeeriumis toimuval kohtumisel arutatakse koos kalurite ja teadlastega meres elutseva koha arvukust parandavate püsivate kaitsemeetmete rakendamise üle. Ühtlasi tutvutakse Maailma Looduse Fondi koostatud hinnanguga Eesti koha- ja ahvenavarudele.

Kalasaakide ametliku statistika ja uuringute järgi pole Pärnu lahe kohavaru endiselt saavutanud 1990. aastate saakide langusele eelnenud taset, hoolimata sellest, et pea igal aastal on koha sigimine lahes õnnestunud. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlaste regulaarsete katsepüükide ja kalurite saakide analüüside tulemused näitavad, et kohasaagid koosnevad praktiliselt ühevanustest ehk sama põlvkonna kaladest, kellest suurem osa on alles noorukesed ja äsja napilt püügimõõtu jõudnud.

„Kohasaakide püsimiseks ka kaugemas tulevikus annaks kindluse aga see, kui osa kalu jõuaks ka väärikamasse ikka ning saagid koosneksid vähemalt 2-3 põlvkonna isenditest,“ ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Pärnu lahe kalastiku kaitseks on kehtestatud erinevad püügipiirangud, tänavu juulis rakendati muude liikide ja veekogude juures tavapraktikaks kujunenud kudeaegset püügikeeldu üle 11 aasta taas ka Pärnu lahe koha puhul.

„Sarnaselt kevadel ajutiselt kehtestatud püügipiirangule plaanitakse meres elutseva koha kudeaegsete kaitsemeetmetega jätkata ka järgmisel aastal, kuid seekord juba pikemalt tulevikku vaadates ning piirangud kalapüügieeskirjaga kehtestades. Kuderändel olevat ja kudevat kala on küll kõige hõlpsam püüda, kuid just selsamal põhjusel on sel ajal populatsioon tugeva püügisurve tõttu ka kõige haavatavam,“ selgitas  Märtin. Kohavarude turgutamiseks on Pärnu lahte juba aastaid ka koha kunstkoelmuid paigaldatud, mis jätkub kindlasti ka tulevikus.

Selget vajadust Pärnu lahe kohavaru taastavate abinõude järele näitab ka Maailma Looduse Fondi äsjavalminud hinnang Liivi lahe kohavarudele. Täna tutvustatava hinnangu kohaselt on Liivi lahe kohapopulatsioon nii kehvas seisus, et pälvis kõige madalama hinnangu ehk punase märgi. Kui roheline märk tähistab fondi soovitust kala tarbida ja oranž pigem mitte tarbida, siis punane ütleb selgelt, et selle kala tarbimist tuleks lausa vältida.

„Hinnangu koostamisel võeti arvesse nii koha asurkonna enda seisundit, erinevate püügiviiside mõju ökosüsteemile kui varude majandamise meetmeid. Kuigi paranemisruumi on kõigis kolmes, oli suurima mõjuga ikkagi kohapopulatsiooni halb hetkeseis,“ sõnas hindamises Eesti-poolse konsultandina osalenud Mereinstituudi teadlane Lauri Saks.

Fondi hinnang mõjutab otseselt Eesti kalurite võimalusi püütud kala turustada: ostujõulisematel lääne turgudel võidakse halva hinnangu saanud kala ostmisest loobuda, mis tähendab just nende klientide kaotamist, kes meie kala eest muidu kõrgemat hinda oleksid nõus maksma.

„Arvestades, et kavandatavate püsivate piirangute eesmärk on kohavarude seisundi parandamine ja seeläbi ka praegu saadud negatiivse hinnangu plusspoolele nügimine, peaks lahenduse leidmine olema vajalik ja tähtis ka neile, kes lühemas perspektiivis piirangute tõttu veidi kaotavad. Ajapikku peaksid tänu täiendavatele kaitsemeetmetele kohasaagid suurenema hakkama, mis võiks pakkuda rõõmu nii kutselistele kaluritele kui hobikalastajatele,“ rääkis Märtin.

Tänasel kohtumisel osalevad lisaks kutselistele kaluritele ka kalateadlased, keskkonnainspektsiooni esindajad ja harrastuskalastajad.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.