Sa oled siin

Keskkonnaministeerium: lendorava elupaigad jäävad kaitstuks

09.03.2016
Foto: Rainar Kurbel

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel ei tähenda võimalikud muudatused elektrituruseaduses ja taastuvenergia potentsiaali tänasest parem ärakasutamine ohu suurenemist lendoravale.

„Lendorava kaitse tagatakse juba olemasolevate kaitsemeetmetega aladel, kuhu juba on moodustatud püsielupaigad ning vajadusel uute leiupaikade kaitse alla võtmisega,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Täiendavalt näeb äsja kinnitatud kaitsekorralduskava ette mitmeid lendorava kaitseks mõeldud tegevusi, näiteks sobiva suurusega elupaikadele kohast kaitset ning potentsiaalsete uute elupaikade inventeerimist. Tähtsal kohal on ka liigi taasasustamise ja asurkondade isoleerituse uuringud, maaomanike nõustamine, kisklussurve vähendamine, tugiasustamine, elupaikade taastamine ning tehispesade paigaldamine ja hooldus. „Kindlasti annab oma panuse ka see, et lendorava kaitsmise vastu tunneb huvi üha rohkem inimesi,“ lisas asekantsler.

„Ohustatud ja haruldaste liikide kaitse on majandusreeglitest kõrgem, mistõttu 10% meie metsadest on range kaitse all ning kokku on eraldatud looduskaitsele üle veerandi,“ kinnitas Lamp, lisades, et valitsuse otsus luua võimalus statistikakaubanduses osalemiseks, ei tähenda ohu suurenemist lendoravale.

Metsade majandamine on Eestis tavapärane tegevus, mis toimub säästva metsanduse põhimõtteid järgides. Kokkulepped metsade kaitse ja majandamise vahel kajastuvad nii metsanduse arengukavas kui metsaseaduses.

„Elektrituruseadusega kavandatavad muudatused ei tekita survet metsade intensiivsemaks majandamiseks, küll aga leiaks kasutust näiteks raiete käigus tekkivad raiejäätmed, kraaviäärne võsa ja seni ümarmaterjalina eksporditud küttepuu. Juhul kui, taastuvenergia suurema kasutuse käigus peaks suurenema ka raiemaht, siis selleks on piisav ruum olemas - Eesti majandusmetsades jääb erinevatel põhjustel võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata 2 kuni 5 miljonit m3 puitu,“ selgitas Lamp.

Lendorava kaitsest:
•Keskkonnaregistris olevast 110 lendorava leiukohast asuvad 30 leiukohta kaitsealadel, 34 lendorava püsielupaikades ja 5 osaliselt kaitsealal või püsielupaigas. Püsielupaikades kehtib täna piiranguvööndi režiim ja sätestatud on piirangud metsa majandamisele.
•Püsielupaigas tuleb hooldus-, valik-, sanitaar- või häilraie langi suuruse ja kuju kavandamisel tagada, et lank ei ulatuks asustatud pesapuudele ja neid 25 meetri ulatuses ümbritsevale alale. Keskkonnaametil on seejuures õigus esitada nõudeid raietehnoloogia, metsamaterjali kokkuveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
•Püsielupaigas tuleb tagada metsa liigiline ja vanuseline koosseis järgmiselt:
1) kui puistu esimese rinde koosseisus on haava osakaal alla 30%, on üle 50 aasta vanuste haabade ja õõnsustega haabade ning neid 10 meetri raadiuses ümbritsevate puude raie keelatud;
2) üle 50 aasta vanuse metsa pindala ei tohi jääda väiksemaks kui 50% püsielupaigast;
3) lehtpuude osakaal puistus ei tohi jääda väiksemaks kui 10%.
•2/3 lendorava leiukohtadest paikneb riigimetsas, kus on viimase viie aasta jooksul asustatud elupaikade vahele loodud liikumiskoridorid. Täna on selliseid koridore 88 ja nad hõlmavad 1513 hektari suuruse ala riigimetsas.
•Lendorava arvukuse languse peapõhjuseks loetakse elupaikade nappust ja nendevahelise sidususe puudumist. Oluliseks ohuks on ka röövlus ehk sattumine kakkude ja metsnugise saagiks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.