Sa oled siin

Keskkonnakahjude hüvitamise paremaks reguleerimiseks alustati uuringuga

25.01.2018

Tartu Ülikool hakkab Keskkonnaministeeriumi tellimusel tegema uuringut, selgitamaks välja need keskkonnakasutuse valdkonnad, mille puhul peaks olema nõutav rahaline garantii, et vajadusel hüvitada tekkinud kahjude likvideerimisega kaasnevad kulud.

„Eestis on tekkinud mitmeid selliseid olukordi, kus riigil on tulnud maksumaksja rahaga teha ära eraettevõtete tegemata jäänud töö. Olgu selleks siis maha jäetud jäätmed, korrastamata karjäärid või saastatud keskkond. Pahatihti on ettevõte juba ka pankrotis või pankrotti minemas ning korrastamise ja võimaliku keskkonnasaastatuse likvideerimise kulud jäävad riigi kanda,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et tavaliselt on põhjus selles, et rikutud keskkonna taastamist pole äriplaan ettegi näinud.

Näiteks 2013. aastal koristas ja käitles riik Tartu vallas ettevõtte pankroti tõttu 21 500 tonni jäätmeid. Selleks kulus üle 400 000 euro. Seni on vajalikud tööd ära tehtud vastavalt võimalustele ning suuresti SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil, kuid see ei ole kooskõlas keskkonnapoliitika üldpõhimõttega - saastaja maksab.

Eri Eestimaa paigus ootavad aga lahendust mitmed vanarehvide ja ehitus-lammutusjäätmete hunnikud, mille likvideerimiseks võib hinnanguliselt kuluda mitmeid miljoneid eurosid.

Töö eesmärk ongi teada saada millistes valdkondades ning tegevustel peaks ettevõtetel olema finantsgarantii kohustus. Samuti peab uuring andma sellise garantii rahalise suuruse arvutamise metoodika, mis tagavad keskkonnakahju likvideerimise. Lisaks on töö üks eesmärke hinnata, kas ja milliste tegevuste puhul oleks vajalik lisada finantsgarantii olemasolu keskkonnakaitseloa andmise tingimuseks. Uuringust saadakse lähtematerjal finantsgarantii nõude kehtestamiseks Eestis.

Uuring „Finantsgarantii instrumendid kui keskkonnavastutuse tööriistad“ lõpparuanne peab valmima poole aastaga. Uuringut rahastatakse 50% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist programm RITA tegevus 2 raames ja 50% ulatuses riigieelarvest.

Veel uudiseid samal teemal

18.04.2018|Keskkonnaministeerium

Hoia enda tervist – jäta prügilõke tegemata!

Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest nende põletamisega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.

Malta minister elektrijaama haaratskraanat proovimas. Foto: Erik Riiokja
06.04.2018|Keskkonnaministeerium

Eesti Energia pressiteade: Malta tutvus Eesti Energia kogemusega jäätmetest energia tootmisel

Sel nädalal viibib Eestis visiidil Malta keskkonna-, jätkusuutlikku arengu ja kliimamuutuse minister José Herrera koos delegatsiooniga, kohtudes ka enda Eesti kolleegi Siim Kiisleriga. Visiidi käigus tutvus delegatsioon eile ka Eesti Energia Iru jäätmepõletuselektrijaamaga.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.