Sa oled siin

Keskkonnakahjude hüvitamise paremaks reguleerimiseks alustati uuringuga

25.01.2018

Tartu Ülikool hakkab Keskkonnaministeeriumi tellimusel tegema uuringut, selgitamaks välja need keskkonnakasutuse valdkonnad, mille puhul peaks olema nõutav rahaline garantii, et vajadusel hüvitada tekkinud kahjude likvideerimisega kaasnevad kulud.

„Eestis on tekkinud mitmeid selliseid olukordi, kus riigil on tulnud maksumaksja rahaga teha ära eraettevõtete tegemata jäänud töö. Olgu selleks siis maha jäetud jäätmed, korrastamata karjäärid või saastatud keskkond. Pahatihti on ettevõte juba ka pankrotis või pankrotti minemas ning korrastamise ja võimaliku keskkonnasaastatuse likvideerimise kulud jäävad riigi kanda,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et tavaliselt on põhjus selles, et rikutud keskkonna taastamist pole äriplaan ettegi näinud.

Näiteks 2013. aastal koristas ja käitles riik Tartu vallas ettevõtte pankroti tõttu 21 500 tonni jäätmeid. Selleks kulus üle 400 000 euro. Seni on vajalikud tööd ära tehtud vastavalt võimalustele ning suuresti SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil, kuid see ei ole kooskõlas keskkonnapoliitika üldpõhimõttega - saastaja maksab.

Eri Eestimaa paigus ootavad aga lahendust mitmed vanarehvide ja ehitus-lammutusjäätmete hunnikud, mille likvideerimiseks võib hinnanguliselt kuluda mitmeid miljoneid eurosid.

Töö eesmärk ongi teada saada millistes valdkondades ning tegevustel peaks ettevõtetel olema finantsgarantii kohustus. Samuti peab uuring andma sellise garantii rahalise suuruse arvutamise metoodika, mis tagavad keskkonnakahju likvideerimise. Lisaks on töö üks eesmärke hinnata, kas ja milliste tegevuste puhul oleks vajalik lisada finantsgarantii olemasolu keskkonnakaitseloa andmise tingimuseks. Uuringust saadakse lähtematerjal finantsgarantii nõude kehtestamiseks Eestis.

Uuring „Finantsgarantii instrumendid kui keskkonnavastutuse tööriistad“ lõpparuanne peab valmima poole aastaga. Uuringut rahastatakse 50% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist programm RITA tegevus 2 raames ja 50% ulatuses riigieelarvest.

Veel uudiseid samal teemal

14.03.2019|Keskkonnaministeerium

Eesti juhitav üleilmne keskkonnaarutelu jõuab täna Nairobis haripunkti

Täna avab keskkonnaminister ja ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler Keenia pealinnas Nairobis assamblee kõrgetasemelise osa. Assambleele on kohale tulnud ministreid ja riigipäid üle maailma, nende seas Keenia president Uhuru Kenyatta ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

30.01.2019|Keskkonnaministeerium

Siim Kiisler: jäätmeseaduse menetlemise peatamine on vastutustundetu

Ligi poolteist aastat arutatud uus jäätmeseadus Riigikogu laualt lõppjärgus maha võtta on sama vastutustundetu kui otsustavas jalgpallimängus juhtseisult enne lõpuvilet minema jalutada ja loobumisvõit anda, leiab keskkonnaminister Siim Kiisler.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.