Sa oled siin

Kersti Kaljulaid: „Investeerigem tulevikku, mitte minevikust kinnihoidmisesse“

13.06.2019

Tänasel aruteluüritusel „Puhas ja kliimaneutraalne tulevik: Euroopa Liidu pikaajaline visioon ja keskkonnapoliitika rakendamine“ innustas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid otsima energeetikasektoris lahendusi, mis ei aitaks meid edasi vaid lühiajaliselt.
 

President märkis, et kliima on olnud muutlik ka minevikus, aga kunagi varem pole esinenud nii kiiret kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja temperatuuri tõusu koos. Seosed nende tõusude vahel on ilmselged, et neid saab seostada inimtegevusega. Nimetatud tegurite kiirete muutusega  ei suuda kohaneda ei inimene ega ka muud liigid. 

„Teadsime juba ammu, et CO2 hinna tõus tuleb, sest kvoodituru mehhanism töötab täna täpselt sellisena nagu soovisime. Lihtsalt naiivselt lootsime, et turg ei hakka toimima. Praeguse olukorra tulek Ida-Virumaale hüüdis juba ammu  Ma ei soovi sellega pisendada iga inimese töökoha kaotusega tekkivaid probleeme. Seda ei tohigi teha. Oluline on kliima ja tööhõive küsimust eraldi käsitleda. Sest sotsiaalprobleemidele tuleks lahendust otsida läbi sotsiaalkaitsesüsteemi, mitte läbi majanduse. Investeerigem tulevikku, mitte minevikust kinnihoidmisesse sest meil on vaja mõelda, kas investeerides pikemasse minevikku teeme ikka õige otsuse. Kui Euroopas on üks riik, kes saaks teistest innovatsiooniga mööda hüpata, võiks see olla Eesti. Need riigid, kes investeerivad tuleviku tehnoloogiatesse, tavaliselt võidavad,“ ütles president.

Euroopa Komisjoni Euroopa ja rahvusvahelise CO2-turu direktoraadi juht Beatriz Yordi innustas taotlema Euroopa fondide rahastust. „Koputage fondide uksele. Hea näide on Saksamaa energiasektor, kus ümberõpe toimis päris hästi. “ lausus Yordi.

Aprillis avaldatud Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise ülevaatest selgus, et Eestil tuleb kliimamuutuste ja teiste poliitikavaldkondadega seotud eesmärkide täitmiseks rohkem pingutada. Muu hulgas on Eestis arenguruumi vähese CO2-heitega majandusele üleminekul. Täna oli Tallinnas aruteluüritus „Puhas ja kliimaneutraalne tulevik: Euroopa Liidu pikaajaline visioon ja keskkonnapoliitika rakendamine“, kus Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud ja Eesti eksperdid arutasid kliimamuutuste teemal.

Euroopa Komisjoni visioon on jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Novembris 2018 avaldatud pikaajalise strateegia ettepanekuga näidatakse, kuidas Euroopa võiks olla kliimaneutraalsuse saavutamisel esirinnas investeerides innovaatilistesse tehnoloogiatesse, suurendades kodanike mõjuvõimu ning kujundades majanduse ümber sotsiaalsest õiglusest ja uutest ärimudelitest lähtuvalt.

Praegu seab Eesti kliimapoliitika raamdokument aastaks 2050 eesmärgi vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet 80% võrreldes 1990. aastaga. Eesti 2017. aasta kasvuhoonegaaside heide oli 21 miljonit tonni CO2 ning aastal 2050 peaks see olema 8 miljonit tonni CO2.
Eesti on analüüsimas oma võimalusi vähendada KHG heidet rohkem kui 80% ning vastav uuring valmib selle aasta sügisel. Uuringu tulemused on aluseks laiemale arutelule, kas, kui palju ning millistel eeldustel ja tingimustel Eesti võiks ambitsioonikama eesmärgi seadmist kaaluda.

Veel uudiseid samal teemal

31.10.2019|Keskkonnaministeerium

Balti keskkonnaministrid: Kliimaneutraalsuse poole tuleb liikuda mõistlikult

Kolm Balti keskkonnaministrit – Eesti keskkonnaminister Rene Kokk, Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarengu minister Juris Pūce ja Leedu keskkonnaminister Kęstutis Mažeika - on ühel meelel, et kliimaneutraalsuse poole tuleb liikuda mõistlikult.

31.10.2019|Keskkonnaministeerium

Järgmisest aastast tuleb hakata suure kliimamõjuga külmaainetelt üle minema keskkonnasõbralikele alternatiividele

Külmlaod, toiduainetööstused, piimafarmid, laevad ja toidupoed, kes kasutavad jahutus- ja külmutusseadmeid, peavad hakkama alates 1. jaanuarist 2020 vähendama suure kliimamõjuga külmaainete kasutamist.

Seni jahutus- ja külmutusseadmetes kasutusel olevate F-gaaside mõju kliimale on tuhandeid kordi suurem kui süsihappegaasil.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.