Sa oled siin

Keit Pentus-Rosimannus: Aastaks 2050 võiks Eestist saada null-jäätmetekkega riik

20.05.2014

Riigikogu arutas uut jäätmekava, mis rõhub eelkõige targale materjali kasutamisele.

„Kaasaegne ja ressursse väärtustav suhtumine eeldab ümbertöötlemiseks sobiva materjali võimalikult suurt uuesti kasutuselevõttu. Energia ja tooraine hindade tõttu järgitakse seda põhimõtet järjest enam. Pealegi – see, mis ühes majapidamises või ettevõttes on ülejääk, on suure tõenäosusega mõne teise ettevõtte ja tootmise jaoks vajalik ja väärtuslik toormaterjal,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Järgnevaks seitsmeks aastaks püsitatud eesmärgid on jäätmete tekkimise vältimine, tarbimisest üle jääva materjali ära viskamise asemel materjali võimalikult suur ringlussevõtt ning jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine.

Eesti riigil on kohustus aastaks 2020 võtta ringlusse vähemalt 50 protsenti igapäevase prügi hulka jõudvast materjalist. See tähendab, et viie aastaga peame praegusega võrreldes kaks korda rohkem materjale väärtustama hakkama ja mäkke või ahju ajamise asemel uuesti ringlusse võtma.

„Kodus tekkiv prügi on suuresti sedasorti kasulik materjal, mida saab hoolsa ümbertöötlemise korral uuesti kasutusse võtta. Olgu paber, papp, klaas, plastik, tekstiil või metall, kas pakendite või siis muul kujul – kõige selle tootmiseks on üks kord juba kulutatud suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse. Kõige barbaarsem viis selle materjalikogusega ringi käimiseks on lihtsalt hunnikusse kuhjamine,“ ütles keskkonnaminister.

Näiteks paberi ringlussevõtul säästetakse 65 protsenti energiat, võrreldes paberi tootmisega puidust. Plastide ringlussevõtul väheneb energiavajadus 80-90 protsenti, võrreldes plasti tootmisega naftast.

Sortimise soodustamiseks tuleb aga prügi liigiti kogumine muuta hinna ja mugavuse poolest Eesti majapidamistele oluliselt soodsamaks kui prügi ühteainsasse, maha matmiseks või ahju ajamiseks mõeldud segakonteinerisse viskamine.

„Inimesel peab lähemas tulevikus olema üheselt klaar, et kui ta paneb pakendid ühte prügikasti, kogu muu sodi teise prügikasti ja ajalehed-pappkarbid hoiab üldse prügikastist eemal, siis tema prügiarve on oluliselt väiksem kui juhul, kui ta viskab need kõik koos ühte konteinerisse. Lisaks peab inimesel olema mugavas kauguses võimalus need pakendid, paber-papp ja muu sodi vastavasse konteinerisse panna. See tähendab kindlasti vajadust arendada konteinerparki,“ sõnas keskkonnaminister.


Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik
626 2811, 506 4608
pille.roivas@envir.ee

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.