Sa oled siin

Haugi kuderahu hakkavad valvama vabatahtlikud kalakaitsjad

15.03.2021
"Haugid udus" Foto: Jarko Jaadla

Tänasest on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda. Merest ei tohi haugi püüda juba märtsi algusest. Mõlemad püügipiirangud kehtivad kuni 30. aprillini.

„Kudeva kala püüdmine keeluajal on kuritegu loodusele ning näitab kalapüügieetika puudumist,“ alustab keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Et selliseid inimesi vastutusele võtta ja vääriliselt karistada, tolleks teevad järelevalvet Keskkonnaameti inspektorid. Rõõm tõdeda, et tänavu aitavad neil röövpüüdjate elu kibedaks teha ka oma tegevuse aastaringseks muutnud vabatahtlikud kalakaitsjad.“ Minister lisab, et selline koostöö on hea kaasamise eeskuju, kuidas riik ja vabatahtlikud ühe eesmärgi nimel keskkonnaseisundit parandada saavad.

Et haug tuleb kudema sinna, kus vesi madal, on too ka lihtne saak röövpüüdjatele. Haugi kuderahu aitavad Keskkonnaameti inspektoritel tagada vabatahtlikud kalakaitsjad. Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtliku kalakaitse juht Jüri Nurk kommenteerib, et haugirahu valvati katseliselt ka mullu kevadel. „See andis kinnitust, et haugipüügi keelu rikkujaid on sama palju kui sügishooajal lõheliste kuderahusse sekkujaid. Oleme algavaks kudehooajaks valmistunud ning meie vabatahtlikud hakkavad teadaolevaid koelmualasid teravalt jälgima.“

Haugipüügi keeld kehtib kõikjal siseveekogudel, v.a Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, 15. märtsist kuni 30. aprillini. Nondes veekogudes (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv) kehtib haugipüügi keeld 1. aprillist kuni 5. maini 

Haugi kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv ehk kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule on trahv mitu korda kõrgem.

Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring näitas, et möödunud aastal püüdsid harrastuskalastajad õngpüünistega kõige suuremas koguses haugi (hinnanguliselt 656 tonni), järgnesid ahven (540tonni), särg ja latikas. 

„Esimest korda rebis haug muidu tabeli tipus trooninud ahvenast ette,“ sõnab Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin. „See näitab selgelt, et nn vabavee tingimustes ongi haug enim püütud liik. Eelmisel aastal jääkate puudus ja kohe kukkusid harrastuspüüdjate ahvenasaagid enam kui poole võrra.“

Kõige enam püüti haugi just siseveekogudest, alustades Võrtsjärvega ja lõpetades väiksemate sise- ja vooluveekogudega.

Haug on Eesti sisevetes kõige laiema levikuga kalaliik, kes ajakirja Kalastaja korraldatud konkursil valiti ka tänavuseks aasta kalaks. Kalapeedia andmetel leidub teda 92% uuritud järvedes ja 67% vooluveekogudes. Samuti on teda ka kõikjal Eesti rannikumeres, eriti arvukalt Väinameres. Haug kudemine algab jäämineku ajal. Kudemine kestab reeglina 3-4 nädalat, külmal kevadel kauemgi. Keeluaeg on optimaalseim aeg, mis katab ära suurema osa kudemisajast.

 

Veel uudiseid samal teemal

09.04.2021|Keskkonnaministeerium

Väikejärvede uuring: karjäärijärvedest saavad hinnatud püügijärved

Valminud on eelmise aasta väikejärvede uuringu kokkuvõte, mis annab hinnangu kaheksa Eesti väikejärve kalastiku kohta. Mullu tegid Eesti Maaülikooli teadlased katsepüüke ka varem intensiivses kasutuses olnud Aidu ja Kamariku karjäärides.

20.03.2021|Keskkonnaministeerium

Keskmine Eesti harrastuskalur on keskealine kaldaõngitseja. Üha rohkem käib kalal ka naisi.

Värskelt valminud uuring ütleb, et harrastuskalastamist koroona-aasta oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.