Sa oled siin

Haavakannu loodusalal uuendati kaitse tingimusi

13.12.2018
Kaunis kuldking. Foto: Herdis Fridolin
Kaunis kuldking. Foto: Herdis Fridolin

Keskkonnaminister Kiisleri ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks Haavakannu looduskaitseala moodustamise. Muudeti juba kaitse all olnud loodusobjekti tüüpi: hoiualast ja kahest püsielupaigast moodustati looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.

„Muudatus oli vajalik, et tagada Haavakannu loodusalal olevate väärtuste, eelkõige metsakoosluste ja kaitsealuste liikide terviklik kaitse,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. „Umbes 85% Haavakannu looduskaitsealast on kaetud metsaga, millest üle 96% on laanemetsad. Nende täiendav range kaitse alla võtmine on vajalik ka seetõttu, et täita nii looduskaitse kui ka metsanduse arengukavade aastani 2020 seatud eesmärke:  et meil oleks range kaitse all enam erinevat tüüpi metsi.“

Kaitsealal kaitstakse haruldasi metsa- ja niidukooslusi, kaitsealuseid taimeliike ja metsist. Laanemetsade kaitseks arvatakse lisaks senisele Haavakannu hoiualale ja püsielupaikadele kaitse alla loodusalaga piirnev riigimets. Selle tõttu suureneb kaitsealuse maa pindala võrreldes varem kaitse all olnud alaga 699,7 hektari võrra.

Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: kuivasid niite lubjarikkal mullal, liigirikkaid niite lubjavaesel mullal, puisniite, vanu loodusmetsi, vanu laialehiseid metsi ja rohunditerikkaid kuusikuid.

Taimeliikidest kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ning direktiivis käsitlemata liikidest rohekat õõskeelt (Coeloglossum viride), punast tolmpead (Cephalanthera rubra) ja harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria).

Kaitse-eeskirjaga on inimestel lubatud kogu kaitseala viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, v.a Raeküla sihtkaitsevööndis väljaspool teid 1. veebruarist 30. juunini. Jahipidamine kaitseala ei sea ohtu ulukipopulatsioone, mistõttu on see kaitsealal lubatud, v.a Raeküla sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Liikumispiirang ja jahipidamise ajaline piirang on vajalikud, et vältida metsise häirimist mängu ja pesitsemise ajal.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Aruküla, Kannastiku ja Veadla külas ning Väike-Maarja vallas Eipri ja Raeküla külas. Haavakannu looduskaitseala pindala on 1912,5 hektarit.

Veel uudiseid samal teemal

Seli-Angerja servamoodustised
25.06.2020|Keskkonnaministeerium

Riiklikult olulisest geoloogilisest objektist Seli-Angerjast saab maastikukaitseala


Valitsuse määrusega muudeti alates 1973. aastast kaitse all oleva loodusobjekti kaitsekorda, moodustati Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.

18.06.2020|Keskkonnaministeerium

Kolm Pärnumaa kaitseala arvatakse riikliku kaitse alt välja

Valitsus otsustas täna arvata riikliku kaitse alt välja Pärnumaal asuvad kaitsealad Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets. Nendel aladel ei ole loodusväärtuseid, mida oleks otstarbekas kaitsta kaitsealana. Seal esinevate väärtuste kaitse on  edaspidi tagatud  vääriselupaikadena.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.