Sa oled siin

Euroopa Liidus keelatakse pliihaavlite kasutamine märgaladel

03.09.2020
Foto: Madis Leivits

Täna hääletas Euroopa Liidu REACH* komitee pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada.

„Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Olgugi, et Eesti toetab märgalade lindude kaitsmist pliimürgistuse eest nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, soovis Eesti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega ja seetõttu jäime ka hääletusel erapooletuks. Eesti ja teised liikmesriigid, kellel on märgalasid üle 20% territooriumist, võivad soovi korral valida üleminekuajaks kolm aastat, kuid sel juhul rakendub pliihaavlite kasutamise keeld kogu riigi territooriumil.

Eesti pidas vajalikuks viieaastast üleminekut, et minna kogu riigis üle täielikule pliikeelule jahinduses, kaasates ka pliid sisaldavaid kuule.

Eestis on umbes 15 000 jahimeest, kellest 10 000 on aktiivsed. Viie aasta pikkune üleminekuaeg oleks aga piisav, et hüljata antud mürgise aine kasutus kogu jahinduses, sest täna on juba toimivad alternatiivid olemas.

Euroopa Kemikaaliameti hinnangul vähendab täna hääletatud piirang arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku pliiga kokkupuudet. Seda ennekõike pliist haavliterade allaneelamise kaudu. On leitud, et ELis sureb pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest.

Eestis on üle poolte hukkunud merikotkaste maksa pliisisaldus surmavalt kõrgetel tasemetel. Plii aga jõuab nende toidulauale läbi jahimoona. Foto: Madis Leivits

 

Keskkonnaminister lisab, et pliiga kokkupuutumist on seostatud paljude negatiivsete tervisemõjudega ja pliihaavlite kasutamise piiranguga kaitseme ka inimeste tervist. „Neid uuringuid on tehtud erinevates riikides ning leitud, et see on otsene terviseoht ning sellist asja nagu ohutu plii tarbimise taset ei ole. Plii satub meie organismi aga juba meie igapäevaselt toidulaualt, näiteks on suure tõenäosusega pliiosakesi pliikuulidega lastud ulukipraes“. Terviseriskidest võib välja tuua näiteks vähenenud viljakuse, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähi. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut.

Pliikuul jätab uluki lihakehasse suure hulga mürgiseid fragmente, mille tarbimisel on oht inimtervisele. Foto: Madis Leivits

Kuna plii põhjustab suurt ohtu inimestele ja keskkonnale, siis REACH komitees alustati hiljuti ettevalmistustöödega, et keelata pliihaavlite kasutamine ka märgaladest välja jäävatel aladel, pliid sisaldavad kuulid ja kalastustarbed. Need piirangud jõuavad REACH komitees hääletusele 2022. aastal.

Taust:

Veelinnujaht pliihaavlitega on ELis juba aastaid keelatud (Eestis alates 2013. aastast), kuid praegu arutlusel olev piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnda suurulukit (hunt, metskits, ilves), keda tohib lasta nii haavlite kui kuulidega. Eelnõus kasutatud märgala defineerimisel on kasutatud Ramsari konventsiooni, mille järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

·       REACH komitee tegeleb kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega.

Veel uudiseid samal teemal

Autor: Tiit Hunt
28.08.2020|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister: Hiiumaa rebasepoja hukkamine on täiesti lubamatu!

Keskkonnaminister Rene Kokk rõhutab Hiiumaa rebasepoja hukkamise valguses, et sellisel moel loomalt elu võtmine on lubamatu.

11.05.2020|Keskkonnaministeerium

Keskkonnarikkumistega võivad tulevikus hakata võitlema ka vabatahtlikud abiinspektorid

Keskkonnaminister Rene Kokk tegi siseministrile ja justiitsministrile ettepaneku luua võimalused kaasata keskkonnajärelevalvesse vabatahtlikud abiinspektorid.  

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.