Sa oled siin

Elurikkuse aastal on fookuses ka Eesti elurikkaimad elupaigad – pärandkooslused

15.06.2020
Balti sõrmkäpp
Autor: Marju Kaasik

Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva aasta on pühendatud elurikkusele. Meie kõige liigirikkaimad alad on poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused, mis on aastasadade jooksul kujunenud inimtegevuse ja looduse koostöös: neid alasid on pidevalt niidetud või on seal loomi karjatatud. Üks külastatavamaid poollooduslikke alasid on Paljassaare rannaniit.

30 hektari suurust Paljassaare rannaniitu on pidevalt hooldatud 2018. aastast. „Paljassaare hoiualal olevate rannikuelupaikade taastamine ja hooldamine ongi hea näide koostööst,“ märkis täna rannaniitu külastanud Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt. „Siinne elurikkus kasvab tänu Keskkonnaameti, Tallinna linna, Euroopa Liidu, Maaeluministeeriumi ning mõistagi eelkõige maahooldaja ühisele tööle.“

Paljassaare rannaniit on tänaseks taastatud ning nüüdseks jätkub hooldamine karjatamisega. Senised hooldamistööd on näidanud, et pilliroost ja võsast puhastamine ning veiste karjatamine on piirkonda tagasi toonud tüüpilised rannaniidulinnud ja taimeliigid. Rändeperioodil on siinsed olevad märjad veesilmad soodsaks toitumiskohaks muda- ja heletildritele. Värvuliste seas on rannaniitudel arvukaimad pesitsejaid -  rootsiitsitajad ja hänilased. Kevadel võib siinsel rannakarjamaal kohata ka meie aladel vähearvukat kakulist - soorätsu.

Poollooduslikud kooslused on seotud pea 50% meil esinevate liikidega, kas siis elupaigana või toitumisaladena.  Poollooduslikud kooslused pakuvad ökosüsteemihüvesid, sh elupaika liikidele, kes tolmeldavad põllukultuure või on kahjurite looduslikud vaenlased.
Lisaks liigirikkusele on pärandniidud olulised süsinikusidujad ja mulla elurikkuse tagajad. Samuti on need kooslused olulised puhta toidu allikana – 75% neist on karjamaad, seega pakuvad puhast toitu loomadele ja ühtlasi loovad kvaliteetsed tingimused loomade vabapidamiseks.

Eesti looduskaitse arengukava 2020 eesmärk on hooldada Eesti kaitstavatel aladel 45 000 hektarit poollooduslikke koosluseid, et tagada nende säilimine. Praegu hooldatavate ja taastatavate niitude pindala on ligikaudu 40 000 hektarit.

Keskkonnaministeerium on tuleviku eesmärkide seadmisel lähtunud Tartu Ülikoolis vastvalminud põhjalikust uuringust „Poollooduslike koosluste ökoloogilise toimimise hinnang“. Seal rõhutatakse muuhulgas põhimõtet tagada elupaikade kvaliteet ja nende sidus paiknemine maastikus. Seetõttu oleme järgmise perioodi eesmärgiks võtnud tagada 50 000 hektaril  hea seisundi.

Euroopa Liidu uuel rahastamisperioodil oodatakse, et põllumajanduspoliitika panustaks senisest enam elurikkusesse. Selles peitub Eestile suurepärane võimalus lõimida poollooduslikud kooslused üha enam põllumajandusmeetmetesse. Selleks on vaja senisest suuremal hulgal nõustada põllumehi, sealhulgas poollooduslike koosluste hooldajaid, et tagada taastamises ja hoolduses olevate poollooduslike koosluste kvaliteet ja tutvustada majandajatele erinevate toetusmeetmete võimalusi.

Poollooduslikke kooslusi taastatakse ja samuti toetatakse hooldamiseks vajalikke investeeringuid Ühtekuuluvusfondi vahenditega. Taastamist rahastatakse ka riigieelarvest loodushoiu toetusega, mida koordineerib Keskkonnaamet. Lisaks on võimalik taastamiseks kasutatada LIFE’ i  vahendeid. Sel aastal on hoo sisse saanud kümne aasta pikkune looduskaitseprojekt LIFE-IP ForEst&FarmLand, mille üheks eesmärgiks on aidata kaasa põllumajandusmaastiku elurikkuse suurendamisele ja üle kogu Eesti taastada tuhat hektarit poollooduslikke kooslusi.

Eesti looduskaitse tähistab tänavu oma 110. sünnipäeva. Meie esimene kaitseala rajati 1910. aastal Vaika saartel, mis praegu kuuluvad Vilsandi rahvuspargi koosseisu.

Veel uudiseid samal teemal

Seli-Angerja servamoodustised
25.06.2020|Keskkonnaministeerium

Riiklikult olulisest geoloogilisest objektist Seli-Angerjast saab maastikukaitseala


Valitsuse määrusega muudeti alates 1973. aastast kaitse all oleva loodusobjekti kaitsekorda, moodustati Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.

18.06.2020|Keskkonnaministeerium

Kolm Pärnumaa kaitseala arvatakse riikliku kaitse alt välja

Valitsus otsustas täna arvata riikliku kaitse alt välja Pärnumaal asuvad kaitsealad Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets. Nendel aladel ei ole loodusväärtuseid, mida oleks otstarbekas kaitsta kaitsealana. Seal esinevate väärtuste kaitse on  edaspidi tagatud  vääriselupaikadena.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.