Sa oled siin

Elukeskkonnas ringleva lämmastiku kogus on ära hinnatud

13.09.2019

Täna, 13. septembril pannakse Riias punkt 2017. aastal alanud Interreg Est-Lat programmi projektile GURINIMAS. Eesti ja Läti teadlased koostasid esmakordselt kahe riigi lämmastikubilansi ning hindasid Läänemerre jõudva lämmastiku koguseid ja päritolu. Selgus, et kokku ringleb Eesti majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel umbes 500 tuhat tonni lämmastikku aastas.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Irene Volki sõnul pärineb umbes 2/3 rannikuvette jõudvast lämmastikuvoost inimtegevusest, sh. põllumajandusest, olmest ja tööstustest ning umbes kolmandik  loodusmaastikelt ja atmosfäärist. “Eesti ja Läti hakkavad nüüd koos otsima meetmeid, kuidas Liivi lahte jõudva inimtekkelise lämmastiku koguseid vähendada.”

Liigne lämmastiku- ja fosforikoormus soodustab pinnaveekogude ja Läänemere eutrofeerumist ning veekvaliteedi halvenemist. Lämmastikuühendid suurendavad keskkonna hapestumist, mõjutavad osoonisisaldust atmosfääris, looduse mitmekesisust ning panustavad kliimamuutusesse.

Seetõttu uurisidki Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased EL Interreg teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja Läti teadusasutusega lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere valglas. Selleks hinnati 2014. aastal lämmastikuallikaid ja olulisemaid voogusid põhiliste majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus), inimtarbimise ja keskkonna sfääride vahel Eestis ja Lätis ning lämmastiku piiriülest transporti.

Kokku ringleb Eesti majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel umbes 500 tuhat tonni lämmastikku aastas. Suur osa sellest põllumajanduse, toiduainete ja loomasööda tööstuse ning energeetika sektorites. Umbes viiendik lämmastikust liigub piiriüleselt Eestisse sisse ja välja.  Läti eristub Eestist selle poolest, et ligikaudu pool siseveekogude lämmastikukoormusest pärineb Daugava jõe valglast Venemaalt ja Valgevenest.  

Saadud tulemustele tuginedes pakuti lisaks olemasolevatele meetmetele välja täiendavad meetmed lämmastiku koormuse vähendamiseks Läänemerele.  Nendeks on eelkõige sobivad ja suunatud meetmed hajureostuskoormuse alandamiseks. Selleks tuleb näiteks leida võimalusi vee viibeaja pikendamiseks dreenisüsteemides ja väiksemates vooluveekogudes, et merre jõudvate lämmastikuühendite hulk väheneks bioloogilise omastamise ja atmosfääri emissioonide arvelt. Ka on vaja täpsemalt hinnata pinnaveekogudesse ja rannikumerre jõudva hajukoormuse allikaid, sh  põllumajanduslikes valglates.

Lämmastikubilansi aruanded ja soovituslikud suunad lämmastikubilansi tasakaalustamiseks on leitavad projekti kodulehelt https://www.envir.ee/en/news-goals-activities/protection-marine-environment/est-lat-project-gurinimas

Veel uudiseid samal teemal

17.10.2019|Keskkonnaministeerium

Mereuuringulubade menetlusprotsess on alates 1. oktoobrist 2019 muutunud

Teavitame, et 1. oktoobrist 2019.a muutus Eesti territoriaalmeres või majandusvööndis tehtavate mereteaduslike uuringute kohta väljaantavate mereuuringulubade menetlusprotsess välismaistele uurijatele.

18.09.2019|Keskkonnaministeerium

Kutse teabepäevale „Kliimamuutuste mõjudega ja üleujutustega arvestamine planeeringutes“ Tartus, Tallinnas ja Pärnus

Keskkonnaministeeriumi teabepäev 24.oktoobril Tartus, 29.oktoobril Tallinnas ja 31. oktoobril Pärnus

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.