Sa oled siin

Eestis püüti mullu mitu hiigellõhet

21.01.2020
Harrastuspüüdja Denis koos 21,4 kg kaalunud lõhega Jägala jõel.

Möödunud aasta oli jõgedel lõhe ja meriforelli spinninguga püüdvatele harrastuskalastajatele läbi aegade üks edukamaid. Kokku püüti 2,1 tonni lõhet ja meriforelli, sealjuures oli mitmeid kaalurekordeid.

„Eelmine aasta rõõmustas eeskätt ülisuurte kaladega,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ja tõi välja, et esiviisiku moodustasid 21,4 kg (Jägala), 17,5 kg (Selja), 17,2 (Jägala) kg, 17 kg (Jägala) ja 15 kg (Purtse) kaalunud lõhed.

Suurima, 21,4 kg lõhe püüdnud kogenud kalakütt Denis (lisatud pildil) pidi kalamüraka väljatõmbamiseks vaeva nägema koguni 1 tund ja 20 minutit. „See aga ongi see, miks paljud lõhepüüki nii kõrgelt hindavad, sest ligi poolteist tundi kestvat „adrenaliinilaksu“ ei saa just kuigi tihti teisiti nautida,“ lisas Tuus.

Esiviisikusse mahtunud kaladest koguni kolm püüti Jägala jõest. Jägala, Selja, Purtse ning Pirita on olnud lõhepüüdjate lemmikud juba pikka aega ja sealt tulevad ka parimad tulemused.

„Lõhe ja meriforelli püük jõgedes spinningu ja lendõngega on väga populaarne ja mullu väljastati püügiks ligi 3400 kalastuskaarti,“ selgitas Tuus.

Et püük lõhe ja meriforelli populatsioonidele kurja ei teeks, on kehtestatud kuderahu aegne püügikeeld. Tol ajal tagab Keskkonnainspektsioon koos Eesti Kalastajate Seltsi (EKS) vabatahtlike kalakaitsjatega kudeaegse valve.

„Möödunud aasta kujunes meie kaitseaktsioon väga tulemuslikuks nii kurikaelte kinni nabimise kui ka ennetava heidutuse mõttes,“ sõnas EKS kalakaitseüksuse juht Jüri Nurk aasta kokkuvõtet tehes. Samuti tuleb rahul olla sellega, et laienes oluliselt valvatavate jõgede arv ja geograafiline paiknemine. „Kaks uut piirkonda, Piirsalu ja Lääne-Viru olid eriti tugeva valve all ning tulemused olid kiired tulema vormistamiste näol. Tänu Piirsalu ja Kunda vabatahtlikele on oodata suurepäraseid tulemusi kevadisel lugemisel teadlaste poolt,“ lubab Nurk.

Rohkem saaki kui mullu on lõhe ja meriforelli kütid Eesti jõgedest saanud vaid 2016. aasta püügihooajal, mil püüti ligi 2,6 tonni.

 

Oluline teada:

 

  • Eestis suurim harrastuspüügivahenditega püütud lõhekala tabati 1938 aastal Keila jõest ning too kaalus 37,75 kg.
  • Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud kalakaitsjad panustasid lõhe ja meriforelli kudevalvesse 2019 aastal kokku 3800 tundi.
  • RMK Põlula Kalakasvatuskeskus asustas 2019. aastal Eesti jõgedesse kokku ligikaudu 325 000 lõhe ja meriforelli noorjärku.

Veel uudiseid samal teemal

02.06.2020|Keskkonnaministeerium

Peipsi latika kuderahu on tänavu kevadel rikutud varasemast rohkem

Praegu on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikaid keelatud püüda (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega), kuna noil on aktiivne kudeaeg. Sellest hoolimata on Keskkonnainspektsioon avastanud röövpüüdjaid, keda on varasemate aastatega võrreldes rohkem.

12.05.2020|Keskkonnaministeerium

Otsitakse keskkonnasõbralikku kohalikku omavalitsust

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutavad välja keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkursi. Võitja omavalitsus saab KIKi toel enda keskkonnategevust kuni 50 000 euro väärtuses veelgi tõhustada.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.