Sa oled siin

Eesti toetab kahte rohepöördeks vajalikku üle-euroopalist strateegiat

12.11.2020

Valitsus otsustas täna toetada üle-euroopalist energiasüsteemide integreerimise strateegiat ja vesinikustrateegiat, millega EL liikmesriigid näitavad valmisolekut astuda ühiseid samme roheleppe elluviimiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis tähendab õhku paisatavate kasvuhoonegaaside jõulist vähendamist kõigis majandussektorites. Vesinikustrateegiaga soovib Euroopa Komisjon anda tõuke puhta vesiniku tootmisele Euroopa Liidus, mis võimaldab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja pakkuda alternatiivi fossiilkütustele. Eesmärgiks  on toetada tuule- ja päikeseenergial rajaneva puhta vesiniku tootmist, ent lühiperspektiivis aktsepteeritakse ka teiste madala süsinikusisaldusega kütuste baasil vesiniku tootmist. Vesinikutehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks tuleb luua EL-ülene sertifitseerimise süsteem ja toetada taristu rajamist, et luua reaalsed võimalused ja nii vesiniku tootmiseks kui tarbimiseks.

Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul on Eestil suur potentsiaal kasutada vesinikku energiakandja ja salvestina mitmetes sektorites, kus kasvuhoonegaaside heidet on keerulisem vähendada, näiteks tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris.

„Vesinikutehnoloogiate rakendusvõimaluste otsimise ja katsetamisega saame osaleda puhtamat elukeskkonda toetavate uudsete lahenduste leidmisel ja parema ressursikasutusega ka elurikkust paremini hoida kui ka tugevdada majanduse konkurentsivõimet. Mul on hea meel, et mitmed Euroopa riigid on võtnud puhta vesiniku tervikahela arendamise oma südameasjaks ning rakendavad ja otsivad uusi lahendusi, kuidas  vesinikutehnoloogiaid laiemalt igapäevaelus rakendada. Eestigi ei istu käed rüpes – usun, et saame lähiaastatel esimesed pilootprojektid tööle,“ lausus Münt.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul pole küsimus „kas“, vaid „millal“ saab vesinikust oluline energiasalvesti ja -kandja. „Samas on eeldus piisav tuule- ja päikeseelektri tootmismaht, mida täna veel pole. Nii riik kui eraarendajad teevad pingutusi, et rajada suuri meretuuleparke ja 10 aasta perspektiivis saame rääkida juba piisavast elektri ülejäägist vesiniku tootmiseks,“ ütles ta.

Ministeeriumite koostöös töötatakse hetkel välja vesiniku tervikahela katsetamise pilootprojekti taotlusvooru, et testida Eesti oludes vesiniku tervikahelat, alustades tootmisest ja lõpetades tarbimisega. Seni on vesinik energiakandjana enim realiseerunud just transpordisektoris ning rohevesiniku kasutuselevõtt aitab vähendada sektori poolt paisatavat kasvuhoonegaase. „Pilootprojektiga kiirendame rohevesiniku turule tulekut ja pakume Eesti ettevõtjatele võimalust katsetada uusi tehnoloogiaid,“ lisas Aas.

Veel uudiseid samal teemal

24.11.2020|Keskkonnaministeerium

Noorte roheideede konkursi võitja muudab turbaalade tundmaõppimise põnevaks

21. novembril hübriidüritusena toimunud noorte roheideede konkursi võitis rahvusvaheline meeskond RE-PEAT kaasahaarava õppeprogrammiga Re-Imagining Nature in the Classroom turbaalade väärtustamiseks ja noorte loodusele lähemale toomiseks. 

21.11.2020|Keskkonnaministeerium

Täna selguvad parimad noorte rohelahendused

Täna, 21. novembril on Eesti Põhja-Balti koostöö NB8 eesistujamaana kutsunud kokku Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Taani noored, et rahvusvahelises koostöös ideeloomepäeval Empowering Youth: Green Together roheideid arendada.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.