Sa oled siin

Eesti järgmise kümnendi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamine on täna arutuse all

11.03.2019

Täna arutatakse Tallinnas, milliseid investeeringuid Eesti vajab järgmise kümnendi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks.
 

Tänasel seminaril “Kliimameetmed 2021+” võetakse vaatluse alla järgmise kümnendi Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärgid ning arutletakse huvigruppidega perspektiivseid investeeringumeetmed nende saavutamiseks. Milliste meetmete abil eesmärgid saavutatakse, otsustab uus valitsus.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denksi sõnul tuleks rahastusotsuste tegemisel lähtuda pikemaajalisest vaatest ja arvestada Eesti sihti minna üle madala süsinikusisaldusega majandusele. „Tänaste otsustega on meil võimalik vähendada Eesti energiamahukust ja tagada puhas elukeskkond ka järgmistele põlvedele, “ lisas Denks.

Ligi 70% Eestis tekkivast kasvuhoonegaaside koguheitest reguleeritakse ELi ülese kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga, mis kohaldub energiamahukatele käitistele. Ülejäänud sektorites nagu transport, põllumajandus, jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine tuleb Eestil aastaks 2030 vähendada heidet kokku vähemalt 13% võrra 2005. aasta tasemega võrreldes. Eesmärgi täitmiseks tuleb riigil võtta lisameetmeid ja tagada vajalikud investeeringud.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on investeeringute planeerimisel oluline silmas pidada nii kliimaeesmärke kui ka eri valdkondade sünergiat. „Kliimapoliitika eesmärkide suunas liikumine toob kaasa positiivseid kaasmõjusid ka teistes valdkondades. Näiteks transpordisektori keskkonnasõbralikumaks kujundamine panustab ka õhusaaste ja müra vähendamisele, mis omakorda tähendab positiivset mõju inimeste tervisele“ märkis Klaas.

Seminari üheks fookuseks ongi transpordisektori efektiivsemaks ja säästlikumaks muutmise võimalused, kuna seal on uuringute kohaselt ka suur potentsiaal heite vähendamiseks. Juttu tuleb ka energeetikast, põllumajandusest ning ringmajanduse arendamisest.

Seminari korraldab Keskkonnaministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga.

Veel uudiseid samal teemal

31.10.2019|Keskkonnaministeerium

Balti keskkonnaministrid: Kliimaneutraalsuse poole tuleb liikuda mõistlikult

Kolm Balti keskkonnaministrit – Eesti keskkonnaminister Rene Kokk, Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarengu minister Juris Pūce ja Leedu keskkonnaminister Kęstutis Mažeika - on ühel meelel, et kliimaneutraalsuse poole tuleb liikuda mõistlikult.

31.10.2019|Keskkonnaministeerium

Järgmisest aastast tuleb hakata suure kliimamõjuga külmaainetelt üle minema keskkonnasõbralikele alternatiividele

Külmlaod, toiduainetööstused, piimafarmid, laevad ja toidupoed, kes kasutavad jahutus- ja külmutusseadmeid, peavad hakkama alates 1. jaanuarist 2020 vähendama suure kliimamõjuga külmaainete kasutamist.

Seni jahutus- ja külmutusseadmetes kasutusel olevate F-gaaside mõju kliimale on tuhandeid kordi suurem kui süsihappegaasil.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.