Sa oled siin

Eesti hakkab jõulisemalt õhusaastet vähendama

01.04.2019

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi aastateks 2020–2030, mille eesmärk on oluliselt parandada Eesti õhukvaliteeti.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Riina Maruštšaki sõnul on õhusaaste Euroopa Liidus (EL) jätkuvalt peamine varajast surma põhjustav keskkonnategur, mille tõttu sureb ELis igal aastal enneaegselt hinnanguliselt rohkem kui 400 000 inimest. Maailma Terviseorganisatsioon on lisanud õhusaaste ka ametlikult kantserogeenide nimekirja. „Õhusaastest põhjustatud terviseprobleemid toovad kaasa täiendavaid ravikulutusi, mida tegelikult oleks võimalik vältida õhusaastet vähendades,“ lausus Maruštšak.

Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on Euroopa Komisjon koos ELi liikmesriikidega võtnud endale eesmärgiks aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aasta tasemega. Selle raames peavad kõik ELi liikmesriigid aastateks 2020 ja 2030 vähendama vääveldioksiidi, mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, eriti peente osakeste ja lämmastikoksiidide heitkoguseid.

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib inimestele südamele panna, et kuigi Eestis on üldjuhul õhukvaliteedi tase väga hea ja suuremates linnades hea, on siiski veel palju võimalusi kuidas meid ümbritsevat elukeskkonda puhtamaks muuta. „Igaüks meist saab selleks nii mõndagi ära teha, näiteks põletades koduahjus vaid puhast kuiva puitu või kevadist suurpuhastust tehes viia äraviskamisele minevad asjad nende lõkkes põletamise asemel vastavasse konteinerisse või jäätmejaama,“ rõhutas minister.

Eestile on suureks väljakutseks transpordist, põllumajandusest ning kohtküttest pärinevate otseselt inimese tervist mõjutavate saasteainete heitkoguste vähendamine. Programmis on toodud potentsiaalsed meetmed ja poliitika soovitused kõigile asjaomastele sektoritele.

„Lämmastikoksiidide vähendamise suurim potentsiaal on transpordisektoris. Eriti peened osakesed pärinevad aga sõidukite heitgaasidest ning katlamajade (sh kohtküte) ja tööstusettevõtete põlemisprotsessidest. Rääkides eriti peenete osakeste tervisemõjust on Tartu Ülikooli teadlased kindlaks teinud, et need põhjustavad Eesti suuremates linnades eluea lühenemist keskmiselt kaheksa kuu võrra. Seejuures näeme, et ainuüksi transpordisektoris on võimalik programmi meetmete rakendamisel vähendada eriti peenete osakeste heidet aastaks 2030 ligi 45%,“ lausus Maruštšak.

Õhusaasteainete vähendamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ohusaasteaine...

Veel uudiseid samal teemal

13.08.2019|Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister annab kütuse tarnijatele paindlikkust juurde

Keskkonnaminister Rene Kokk muutis vedelkütuste keskkonnanõuete määrust, mis võimaldab edaspidi väikemootorites kasutatavat mootoribensiini biokomponendivabalt turustada ja ühtlasi luuakse kütuse tarnijatele lisavõimalusi keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Muudatused jõustuvad 16. augustil 2019.

08.08.2019|Keskkonnaministeerium

Seadusemuudatus avab uusi võimalusi kasvuhoonegaaside heidet vähendada

Täna valitsuse heakskiidu saanud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus loob Eesti ettevõtetele 2021. aastast võimalused saada toetust madala CO2-heitega majandusele üleminekuks tehtavateks investeeringuteks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.