Sa oled siin

Eesti energeetika- ja tööstussektor jätkab kasvuhoonegaasidega kauplemist

26.02.2019

Üle 40 Eesti käitise saab taotleda tasuta lubatud heitkoguse ühikuid uueks kauplemisperioodiks 2021-2030.
 

Tegemist on elektri- ja soojaettevõtete, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassitehaste, telliste-, lubja- ja klaasitootjatega, kes kuuluvad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on kauplemissüsteem kõige efektiivsem ja kulutõhusam vahend heitkoguste vähendamiseks. „Et turul olevate ühikute hulk pidevalt väheneb, siis on see kaasa toonud CO2 ühiku hinnatõusu. Alates 2021. aastast hakatakse kasvuhoonegaaside ühikute üldkogust vähendama 2,2% aastas senise 1,74% asemel. See võimaldab täita Euroopa Liidu eesmärki vähendada CO2 heidet ELi kauplemisüsteemiga kaetud sektorites 43% aastaks 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega ,“ lausus Banyasz.

Selleks, et kauplemissüsteem täidaks oma eesmärki, peab CO2 ühiku hind tõusma tasemele, mis kannustaks ettevõtteid investeerima tootmise tõhustamisse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. „Kui veel eelmise aasta alguses oli keskmine CO2 ühiku hind vähem kui 10 eurot, siis täna on see ligikaudu 20 eurot, aastaks 2023 prognoositakse hinnaks 30 eurot,“ märkis Banyasz.

2018. aastal pandi paika üldine raamistik, millest uuel kauplemisperioodil aastatel 2021–2030 tuleb lähtuda. Lisaks sellele, et ühikute kogus turul hakkab vähenema senisest kiiremini, hakatakse süsinikulekke nimekirjast välja jäävatele sektoritele eraldama iga aasta üha vähem tasuta ühikuid kuni 2030. aastal neile enam tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata. „Süsinikulekke nimekirjast välja jäävate sektorite puhul ei ole ohtu, et käitaja viiks oma tootmise kolmandatesse riikidesse, kus ei ole sarnaseid meetmeid paigas,“ selgitas Banyasz.

2005. aastal toimima hakanud kasvuhoonegaaside kauplemissüsteem on Euroopa Liidu kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuseid. Süsteem aitab Euroopa Liidul saavutada Pariisi kliimaleppega võetud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga.

Keskkonnaministeerium tutvustas ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvatele käitajatele uue kauplemisperioodiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi 25. veebruari teabepäeval.

Veel uudiseid samal teemal

28.06.2019|Keskkonnaministeerium

Kommenteeri määrust energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimuste kohta

Keskkonnaministeerium algatas avaliku konsultatsiooni keskkonnaministri määruse „Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“ osas.


27.06.2019|Keskkonnaministeerium

Riik asub kavandama raudtee elektrifitseerimist

Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaan. Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal ning on kavas 2022.-2028. aastal.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.