Sa oled siin

Brüsselis räägitakse joogiveest ja madala süsinikuga majandusele üleminekust

05.03.2019

Täna, 5. märtsil koguneb Brüsselis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu. Fookuses on kasvuhoonegaaside vähendamise pikaajaline strateegiline visioon „Puhas planeet kõigi jaoks“, joogiveedirektiivi küsimused ning arutelu selle üle, kuidas tagada suurem keskkonnavaldkonnaga arvestamine rahastamisotsuste tegemisel.
 

Eestit esindab kohtumisel Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse asejuht Clyde Kull ning kohtumisel osaleb Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Kasvuhoonegaaside vähendamise pikaajaline strateegiline visioon plaanitakse üleeuroopaliste arutelude tulemusena vastu võtta 2019. aasta sügisel. Strateegia eesmärk on kinnitada Euroopa pühendumust võtta üleilmsete kliimameetmete osas juhtroll ning esitada nägemus, kuidas Euroopa võiks 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aastal esitatud eriaruande kohaselt on just selline ambitsioonikas eesmärk vaja seada, kui soovime, et temperatuuri tõus jääb 1,5 kraadi piiresse. Strateegia ettepanek vaatleb kaheksat erinevat stsenaariumit – neist üheski ei kao kasvuhoonegaaside heide täielikult, kuid leitakse viise minimaalsele tasemele viidud heide kas kokku koguda või siduda.

Enne ühise visiooni kokkuleppimist analüüsitakse põhjalikult riiklikke energia- ja kliimakavasid, mille eelnõud esitasid kõik liikmesriigid komisjonile 2018. aasta lõpus. Eesti lähtus riikliku energia- ja kliimakava eelnõu koostamisel eelkõige kehtivatest arengudokumentidest nagu Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Praegu seab Eesti kliimapoliitika raamdokument aastaks 2050 eesmärgi vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet 80% võrreldes 1990. aastaga. Aasta teisel poolel valmib analüüs, kas meil oleks võimalusi ambitsiooni tõsta.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on Eesti jaoks oluline, et madala süsinikuga majandusele mindaks üle järk-järgult ning sotsiaalset õiglust arvestades. „Eesti majandus peab jääma konkurentsivõimeliseks. Selle säilimiseks vajavad meie ettevõtted pikaajalisi signaale majanduse osas, et vältida lahkumist kolmandatesse riikidesse, kus karme piiranguid ei ole,“ märkis Klaas.

Kliimaneutraalse ringmajanduse poole liikumine eeldab inimeste teadlikkuse tõstmise kõrval ka investeeringuid uute lahenduste ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks. „Me peame looma tugiraamistiku roheinnovatsiooni toetamiseks ning suurendama erasektori investeeringuid rohetehnoloogiatesse,“ lausus Klaas. „Säästvamate ja ressursitõhusamate ärimudelite ümberkujundamine ei aita mitte ainult kaitsta keskkonda, vaid pakub ka konkurentsieelist kulude säästmisel.“

Kavas on saavutada ka üldise lähenemisviisi kokkulepe uuele joogiveedirektiivi eelnõule, millega ajakohastatakse juba 20 aastat vanad joogivee kvaliteedi parameetrid.
Samuti on arutuse all, kuidas viia rahastamisvood kooskõlla madala süsinikuga majandusega ning minna üle ressursitõhusale ringmajandusele.

Veel uudiseid samal teemal

13.06.2019|Keskkonnaministeerium

Kersti Kaljulaid: „Investeerigem tulevikku, mitte minevikust kinnihoidmisesse“

Tänasel aruteluüritusel „Puhas ja kliimaneutraalne tulevik: Euroopa Liidu pikaajaline visioon ja keskkonnapoliitika rakendamine“ innustas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid otsima energeetikasektoris lahendusi, mis ei aitaks meid edasi vaid lühiajaliselt.
 

02.05.2019|Keskkonnaministeerium

Euroopa edukaim keskkonnaprogramm LIFE ootab projektitaotlusi

Avatud on Euroopa Liidu LIFE-programmi keskkonna- ja kliimaprojektide taotlusvoor, mille eelarve on tänavu 400 miljonit eurot. Paljusid seniseid projekte on saatnud edu ja kõrged tunnustused.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.