Sa oled siin

Alanud aastast on keelatud kalapüük Pudisoo jõe suudme lähistel

04.01.2018

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas määrusega ajutised kalapüügikitsendused Läänemerel alanud aastaks. Uuendusena on sellest aastast lõhilaste kaitseks ja ebapärlikarbi populatsiooni taastamiseks keelatud kalapüük merealal, mis on Pudisoo jõe suudmele lähemal kui 1000 meetrit.

„Uuendus täidab kahte kaitse-eesmärki – kosuvad lõhilased ning taastuvad ebapärlikarbid,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et Pudisoo jõgi on väga hea elupaigakvaliteediga meriforelli jõgi, kuid sellest olenemata on nende põlvkonnad seal väga nõrgad.

Teadlaste hinnangul on madala arvukuse põhjuseks intensiivne püügisurve rannikumeres.  Selle vältimiseks kehtestatud piirang aitab ühtlasi parandada ka ebapärlikarbi populatsiooni. Ebapärlikarbi munadest arenevead peale sigimist pihtvastsed, kelle emasloom väljutab koos hingamisveega siis, kui nad on umbes ühe millimeetri pikkused. Edasiseks arenguks peavad nad kiiresti leidma sobiva vaheperemehe, kelleks on noored forellid. Eesti vetes sobib vaheperemeheks kõige paremini meriforell. Nii tuleb tagada, et võimalikult palju täiskasvanud kalu ehk tõusjaid jõuaks ka jõkke kudema ja igal aastal oleks jões noorkalu. See on ka ebapärlikarbi populatsiooni taastamise eeltingimuseks.

Seni oli kalapüügieeskirjaga kehtestatud Pudisoo jõe suudmealal kalapüügikeeld 15. augustist 31. detsembrini suudmele lähemal kui 500 m. Teadlaste soovituse kohaselt ei olnud see piirang piisav ning pikendada tuleb nii keeluaega kui laiendada ka piirkonda. Pudisoo jõe taastootmispotentsiaaliks on hinnatud 4000–4300 laskujat aastas. Forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualaks sobivat jõe ala on hinnanguliselt 14,6 hektarit.

Lisaks lubatakse kehtestatud määrusega viimast talve merel, jääalusel püügil nakkevõrkudega püüda 44 cm pikkusega koha. Jäävabast merest ja merre suubuvates jõgedest on aga edaspidi keelatud püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 40 cm või pikkus ninamiku tipust sabauime lõpuni on väiksem kui 46 cm. Sarnaselt eelnevate aastatega kehtestatakse Pärnu lahel täiendavad kohapüügipiirangud kevad-suvel.

Kehtestatakse ka agariku püügipiirkonnad ja Väikses väinas asuva Tillunire suudmealade keelupiirkonnad.

Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel 2018. aastal

Veel uudiseid samal teemal

15.10.2018|Keskkonnaministeerium

Lõhevõit Luksemburgist: Eesti sai oma tahtmise

Eestil õnnestus tänasel kalandusnõukogul suurendada lõhe püügivõimalusi Soome lahel. See tähendab, et lõhekvoodi täitumisest tingitud püügipiirangud meid järgmisel aastal ei ohusta.

15.10.2018|Keskkonnaministeerium

Kiisler: täna on meie lõhelistele otsustav päev

Täna Luksemburgis peetaval põllumajandus- ja kalandusnõukogul lepitakse kokku Läänemere kalakvoodid järgmiseks aastaks. Eesti jaoks on sel korral istungil olulisim Soome lahe lõhepüük.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.