Sa oled siin

2019. aasta Võrtsjärves: angerjas kosub, koha kohaneb ilmaga ja haug vajab järeleaitamist

29.04.2020

Värskelt valminud uuringu järgi on Võrtsjärve angerjavarud heas seisus ning mullune angerjasaak eelnenud aastaga võrreldes 15% suurem.

„Võrtsjärv on tuntud eelkõige angerjapüügi poolest, see on sealsete kalurite olulisim leib. Seda rohkem hea meel on, et vahepeal vähenenud angerjaarvukus on taas tõusuteel, suuresti tänu vahepealsetele asustamistele,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas, et uuringu järgi on lähiaastatel veelgi paremaid tulemusi oodata.

Kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus märkis, et angerjavarud püsivad juba ligi 60 aastat vaid tänu tolle liigi asustamisele, sest Narva hüdroelektrijaama rajamisest Narva jõele Ivangorodi linna on noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud. „Osa angerjatest pääsevad välja kuderändele ning see on asustamiste jätkumise vältimatu eeldus. Asustamise üks eesmärk on ka püügivaru loomine, mistõttu on selge, et suurema osa asustamiste kuludest kannavad hiljem angerjapüügiõiguse eest maksvad kalurid ise.“

Uuringust võib välja lugeda, et looduslikult Võrtsjärves esinevate kalaliikide nagu koha, haugi, latika jt varu on pigem kerges languses.

Kohasaak langes 2018. aastaga võrreldes 30%. Nimelt, 2019. aastal püüti Võrtsjärvest kutselise püügi käigus 50.5 tonni koha. „Süüdi on erakordselt soe hilissügis, sest just tolle tõttu puudus mullu novembris ja detsembris Võrtsjärvel jääkate. Mitte et seda käesoleva aasta talvelgi üldse tulnud oleks. Teada on, et kohasaagid on kõrged just esimese jääga,“ selgitas Tuus.

Võrtsjärvel kalauuringuid tegev Eesti Maaülikooli peaspetsialist Priit Bernotas lisas: „Positiivse prognoosina võib öelda, et 2016. aastast on üks parajalt tugev kohapõlvkond, mis peaks nüüd 2020. aastal püüki jõudma ning püügistatistikat veidi vürtsitama.“

Haugisaak on languses juba alates 2013. aastast ning tänu viimase viie aasta kehvadele kudemistingimustele ei ole arvukaid põlvkondi tekkinud. Sellest tulenevalt võib ka tänavu prognoosida kutselise saagi vähenemist. Samas, 2019. aastal kudes haug märtsi lõpus, mis tänu pikale kasvuperioodile võib luua eelduse tugevama põlvkonna tekkeks. „Haugivaru jätkusuutliku majandamise eesmärgil tuleb ilmselt vaadata kudeaegse keelu periood üle, mida on varasemalt lühendatud,“ ütles Bernotas.

Latikasaak on languses eelkõige turu puudumise tõttu. Kutseliste kalurite 2019. aasta latikasaak oli 44 tonni, jäädes viimaste aastate madalaimale tasemele.

Võrtsjärve aruanne võtab kokku 2019. aasta kalandusuuringud järvel. Uuringu tellis Keskkonnaministeerium, tolle viisid läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased. Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:

Priit Bernotas

Eesti Maaülikool

Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool

Peaspetsialist

+372 56501622

Veel uudiseid samal teemal

02.06.2020|Keskkonnaministeerium

Peipsi latika kuderahu on tänavu kevadel rikutud varasemast rohkem

Praegu on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikaid keelatud püüda (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega), kuna noil on aktiivne kudeaeg. Sellest hoolimata on Keskkonnainspektsioon avastanud röövpüüdjaid, keda on varasemate aastatega võrreldes rohkem.

12.05.2020|Keskkonnaministeerium

Otsitakse keskkonnasõbralikku kohalikku omavalitsust

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutavad välja keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkursi. Võitja omavalitsus saab KIKi toel enda keskkonnategevust kuni 50 000 euro väärtuses veelgi tõhustada.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.