Tööstusheite seadus ja selle seos IPPC-ga
1. juunil 2013 jõustunud tööstusheite seadus (edaspidi THS) reguleerib suurtootmise tegevust ning asendab senise üle kümne aasta kehtinud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, mis oli tuntud IPPC-seaduse nime all (lühend ingliskeelsest väljendist Integrated Pollution Prevention and Control).
THSi väljatöötamise aluseks oli ELi direktiiv 2010/75/EL tööstusheite kohta, mis koondas endasse kuue tööstusvaldkonna direktiivi ning IPPC-direktiivi nõuded. Peamine on see, et suund on keskkonna kui terviku, mitte üksikute keskkonnaelementide (välisõhu, vee või pinnase) kaitsele. Samas ei tähenda see, et muud seadused (nt jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus) ja nende alusel vastu võetud määrused ei kehtiks.
THS reguleerib suure saastepotentsiaaliga tööstuslikke tegevusvaldkondi. Neis tegutsemiseks on vaja taotleda keskkonnakompleksluba (st legaalseks tegevuseks ei piisa nn lihtlubadest, nagu näiteks välisõhu saasteluba või jäätmeluba). Künnisvõimsused või tegevusmahud, millest alates tuleb kompleksluba taotleda, tulenevad tööstusheite direktiivi I lisast. Eestis on need kehtestatud alltegevusvaldkondade kaupa Vabariigi Valitsuse määrusega. Juurde on tulnud veel mõned kõrge saastepotentsiaaliga tegevusalad, nagu loomasööda tootmine, puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, kompleksloaga kohustusega käitistest pärineva heitvee puhastamine iseseisvalt käitatavates reovee puhastusjaamades.
THSiga kehtestatakse nõuded suurtööstuse teatud valdkondades tegutsevatele isikutele ehk käitajatele eesmärgiga vähendada tööstuslikku saastet, mis pärineb nende valduses olevast käitisest. Euroopa Komisjonis vastu võetud parima võimaliku tehnika järeldustes (PVT-järeldused) ning neile järeldustele algmaterjaliks olnud PVT-viitedokumentides sisalduvad heite piirväärtused, heite seiramise ja vähendamise nõuded on kohustuslikud kompleksloaga käitistele. Käitise käitajal tuleb nüüd koostada tegevuskoha lähteolukorra aruanne, mis tähendab pinnase ja põhjavee seisundi fikseerimist kindlal ajahetkel. Sisuliselt määrab just lähteolukorra aruanne käitaja tegevusmahu käitise tegevuse täielikul lõpetamisel, sest tal tuleb likvideerida ainult lähteolukorra aruandega võrreldes lisandunud saastatus.
Uueneb keskkonnainspektsiooni järelevalve tööstusettevõtete nõuete täitmise üle ning võetakse kasutusse riskihindamispõhine keskkonnakontrollisüsteem.
Lisaks keskkonnaameti kodulehele saab ka kohalike omavalitsusüksuste kodulehtedelt ja ajalehtedest teavet komplekslubade taotlemise, andmise või andmisest keeldumise või muutmise kohta. Seega on avalikkusel on suuremad võimalused menetlusprotsessis osalemiseks.
THSi alusel vastu võetud määrustega kehtestatud heidete piirväärtused on mõnes osas varasematest rangemad. Seega väheneb tööstusettevõtetest tulenev negatiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Tööstusheite seadus jõustus 1. juunil 2013. Selle nõuded hakkasid kehtima seaduse jõustumise ajal olemas olnud käitistele 7. jaanuarist 2014, aga lisandunud uutes tegevusvaldkondades kompleksloa kohuslaste jaoks hakkasid need kehtima 7. juulist 2015.
Tööstusheite seaduse eesmärgid
- kaitsta keskkonda kui tervikut
- võtta kasutusele parim võimalik tehnika
- vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise
- suurendada käitaja vastutuse määra inimese tervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises
- võtta kasutusele vajalikud meetmed õnnetuste vältimiseks ning nende tagajärgede piiramiseks
- võtta kasutusele vajalikud meetmed tegevuse täielikul lõpetamisel, et vältida ohtu ja taastada tegevuskoha esialgne olukord
- tagada need nõuded täitnud käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine
Täpsemalt tööstusheite seadusest
- Mõisted
- Õigusaktid, sh PVT-järeldused
- Kompleksloakohustusega käitised maakonniti (kompleksload, kontrollaruanded);
- Kompleksloakohustusega käitised tegevusvaldkonna järgi (käitiste ja käitajate aadressid)
- Koolitused
- Kasulik info ja lingid
- Arhiiv
