Sa oled siin

Rail Balticust ja loodusest

Rong oli lapsepõlves minu lemmikliiklusvahend. Sellega sai Pääskülast, minu kodujaamast, Kloogaranda. Rong oli soojematel päevadel nii puupüsti täis, et nõrgemad kippusid minestama. Vahemaa oli umbes 30 kilomeetrit ning sõidule kulus umbes 30 minutit. Jutud sellest, et meil on võimalik teoks teha rongiühendus Tallinnas Berliini, või et Tallinnast Riiga võib sõit võtta ainult natuke rohkem kui toona Pääskülast Kloogaranda, oleksid tol ajal kõlanud utoopiana. Praegu enam õnneks mitte.

Keskkonnaministri pilgu läbi on kaasaegne, säästlik rongiliiklus Eesti muu maailmaga ühendamiseks kindlasti üks mõistlikumaid viise. Rongid kulutavad ja koormavad loodust oluliselt vähem kui peamised alternatiivid – lennu-, auto- ja bussiliiklus. Kui kasutada rongisõidul puhast energiat, on selle positiivne mõju õhusaaste ja CO2-heite vähendamisele märkimisväärne.

Iga suure taristustruktuuriprojekti puhul on negatiivne mõju keskkonnale aga alati olemas ning sellest ei tohi mööda vaadata ka Rail Balticu puhul. Mõju tuleb ausalt hinnata ning seal, kus võimalik vältida ja vähendada.

Loodus on osa me identiteedist
Eesti loodus on meie rahvuslik rikkus ning üks osa me identiteedist. Me maismaast on täna 18% looduskaitse all. Minu kabineti seinal on kaart, millele on rohelisega märgitud kõik Eesti kaitsealad. Lihtne vaatlus kinnitab, et on üsna keeruline pääseda Tallinnast Lätti – ükskõik millist marsruuti pidi – ilma ühtegi looduskaitseala läbimata. Ikka jääb mõni roheline laik teele ette.

See ei tähenda loomulikult, et Rail Baltic peaks ehitamata jääma. Tihti vastandatakse loodust inimese tegevuse või majandusega, kuid sellise lähenemisega ei saa leppida. Loodushoid ei tähenda kõigi muude tegevuste lõppu, see ei pärsi majanduskasvu - vastupidi, hästi hoitud keskkonnaga riigid kipuvad ka majandusnäitajate poolest kõrgel kohal olema. Ja teiselt poolt - igasugune tegevus, mis tahab olla pikaajaliselt tulus, peab arvestama oma keskkonna ja selle taluvuspiiridega. Rabasse ei ole mõtet raudteed ehitada.

Konfliktid looduse hoidmise ja majanduse arendamise vahel kipuvad lahvatama ikka ühel põhjusel: kui üks pool arvab, et saab oma plaani kiiresti, vaikselt ja teise poole huve tähelepanuta jättes teoks teha. Siis tunneb teine pool ennast petetuna ja käitub vastavalt - otsib viise, kuidas võimalikult palju probleeme tekitada. Ka suure ja Eesti jaoks olulise raudtee planeerimise puhul on oluline, et algusest peale looduse hoidmise vajadust ei ignoreeritaks, ei võetaks hoiakut, et "ah, küll me nende looduskaitsealadega hakkama saame". Loodusele tekkiva negatiivse mõju vähendamist tuleb tõsiselt võtta. Ja projekti tegijate kiituseks tuleb öelda, et seda on nad tegemas.

Keskkonda hoidev, mitte hävitav
Kuidas siis tagada, et Rail Baltic rappa ei läheks? Eestil on üks oluline trump – neid asju, mida me tõesti vajalikuks peame ja otsustame teha, teeme me üldiselt hästi. Me ei saa endale raiskamist ja lollust lubada, meil on kõik inimesed ja ressursid arvel.

Hästi planeerides ja avatult arutades saame Rail Balticust teha eduloo, aga see sünnib ainult koos tegutsedes. Algusest peale tuleb võimalused ja väljakutsed omavahel läbi rääkida; analüüsida ja arutada, mis on võimalik ja mis mitte. Nii näiteks oleme me Keskkonnaministeeriumi poolelt algusest peale välja ütelnud, et tuleb välistada sellised trassid, mis võivad ohustada sümboliks kujunenud Tuhala nõiakaevu piirkonnas, Nabala kavandataval maastikukaitsealal loodusväärtuste säilimist. Kuna olemasoleva raudteetrassi koridor on vähemalt esimeses uue kiirraudtee otsas täiesti kasutatav, on lahendus ses küsimuses täiesti olemas. Sama hoolikalt tuleb otsida lahendusi aga ka kõigis teistes Eesti looduse ja kohalike inimeste jaoks olulistes kohtades, mis Rail Balticu kulgemisteega kattuvad.

Millist mõju Rail Baltic keskkonnale omab, peab olema üks osa selle raudtee loost ning selle ümber toimuvast diskussioonist. Kõigile peab seejuures olema selge, mida pakutavad lahendused loodusele tähendavad ning mida annab teha, et uus raudtee ümbritsevat võimalikult vähe häiriks.

Rail Baltic on Eesti jaoks tähtis. Tegemist pole lihtsalt rongisõiduga siit Berliini või Berliinist siia. See on paremad koostöövõimalused, mõistlikum ajakasutuse võimalus ja keskkonda vähem saastav ja rohkem hoidev, mitte hävitav liikumisviis. Teeme siis seda hästi ka Eesti keskkonna seisukohalt.

Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister
september 2013

Viimati uuendatud: 22. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.