Purtse jõe valgala korrastamine

2018. aastal asub Keskkonnaministeerium puhastama Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostust. Põhja-Eestis asuv Purtse jõgi ja selle valgala piirkond on tugevalt reostunud Kohtla-Järve ja Kiviõli territooriumil tegutsenud endiste põlevkiviõlitehaste tegevuste tõttu. 


Põlevkiviõli tootmisega alustati selles piirkonnas 1920. aastatel ja põhiline reostamine toimus 1930.-1980. aastatel, kus tootmise käigus tekkinud reovesi suunati Kiviõli peakraavi kaudu otse Erra jõkke ning Kohtla-Järve kraavide kaudu Kohtla jõkke. 1958. aasta suveks oli seni puhas Purtse jõgi suures osas reostatud ja vee-elustik hävitatud.

Selleks, et aastakümnete jooksul tekkinud keskkonnareostus puhastada, tuleb alustada algusest ehk Purtse jõe valgalalt ning siis järk-järgult liikuda mööda jõge allavoolu. Kogu piirkonna puhastamiseks vajalikud tööd on jaotatud kahte etappi, millest I etapiga alustatakse 2018. aastal. 

I etapi raames keskendutakse põhiliselt fenoolisoo ja Kohtla jõe ohutuks muutmisele, töid tehakse ka Purtse jões endas (Püssi ja Lohkuse paisude piirkonnas). Erra jõgi ja Purtse jõe Püssi paisust allapoole jääv osa esimese etapi töödesse ei kuulu ning on kavas puhastada Euroopa Liidu LIFE programmi raames.

Kavandatavad tööd on Eesti mõistes ainulaadsed, sest eelnevalt ei ole kordagi tegeletud nii suures mahus vooluveekogudes asuva jääkreostuse likvideerimisega. Tööde tulemused annavad kogemusi, mida on võimalik rakendada tulevikus teiste sarnaste projektide raames. Eeltöödena on tehtud mitmed uuringud, viidud läbi keskkonnamõju hindamine ning koostatud eelprojektid reostuse ohutustamiseks.

 

Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumuseks on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja 15% ulatuses SA KIK-i keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. Kava kohaselt peab töödega valmis saama 2022. aasta lõpuks.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, raimo.jaaksoo@envir.ee

Projekti tööde loetelu

 

Fenoolisoo ohutustamine ja uue kraavisüsteemi rajamine, Varbe peakraavi puhastamine


Fenoolisoo on Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud ala. Keskkonnareostuse likvideerimiseks tuleb fenoolisoo puhastada ja korrastada umbes 14 ha ulatuses. Fenoolisoo reostunud osast kogutakse vesi kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi.

 

Kohtla jõe ja Vahtsepa kraavi puhastamine reostunud pinnasest


Kohtla jõgi on Purtse jõe parempoolne lisajõgi, selle pikkus on 29 km ja valgala pindala on 186,5 km².

Reostunud on mitmed Kohtla jõe lõigud, kokku umbes 13 km, sellele lisandub umbes 2,2 km pikkune Vahtsepa kraav, mille põhjas on umbes poole meetri paksune õlijääkidega saastunud mudakiht, milles leidub ka pigi.

Kohtla jões on reostunud nii jõepõhjas olevad setted kui ka jõe kaldad. Kohati on reostunud settekiht isegi meetri paksune. Paiguti on pigiseid laike ka maapinnal.

Kohtla jões tuleb puhastada ligi 77 000 m3 reostunud pinnast ning rajada 4,2 km ulatuses uus jõesäng. Uue jõesängi rajamine on vajalik, sest reostus paikneb väga suurel ja soisel maa-alal ning reostunud ala laius ulatub jõe ristlõigetel kohati kuni 150 meetrini, mis tähendab, et väljakaeve- ja tagasitäitemahud muutuksid väga suureks.

Püssi ja Lohkuse paisu vahelise Purtse jõe lõigu puhastamine

Purtse jõgi saab alguse Lääne-Virumaalt ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km ja valgala pindala on 810 km².

Varasemalt oli Purtse jõgi üks Eesti olulisemaid lõhejõgesid. Jõe seisund on aastatega küll paranenud ning jões on nähtud mõnes kohas uuesti ka lõhesid, ent suurtes lõikudes on jõestiku seisund endiselt kesine, näiteks Erra jõe kallastel olevad pigiväljad on siiani alles ning jõe põhjas on vedel naftasaadustega reostunud muda.

Purtse jões eemaldatakse Püssi ja Lohkuse paisu vahelises osas ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast. Puhastatava jõelõigu pikkus on 1,4 km.

Lisaks tuleb eemaldada Püssi paisjärve kogunenud ligikaudu 2500 m3 reostunud muda, mille maksimaalne paksus ulatub 1,4 meetrini.

Jõgi puhastatakse lõikude kaupa. Puhastatav jõeosa eraldatakse ajutiste tammidega ja vesi juhitakse ajutisse jõesängi või torustikku. Kuivaks jäänud jõesängis kaevatakse reostunud pinnas välja ning puhastatakse. Juba puhastatud pinnast kasutatakse väljakaevatud alade tagasitäiteks. Lisaks tuuakse juurde ka puhast pinnast, et taastada puhastatavate alade looduslähedane ilme. 

 

 

Projekti hetkeseis ja ajakava


Edasine ajakava ja tööprotsessid täpsustuvad peagi.

Aeg Tegevus
2018 Projekti algus
2022 Projekti lõpp

 

Järgmised sammud

  • Riigihanke korraldamine projekteerimis- ja ehitustööde teostaja leidmiseks

 

Viimati uuendatud: 22. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.