Mis on kliima?
Ühe aasta jooksul muutub ilm palju kordi ning ei ole erinevates paikades kunagi päris sama. Sellist rütmi käib ka kliima, kuid vaatlusaeg on oluliselt pikem. Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Sarnase kliimaga alad Maal jaotuvad kliimavöötmeteks.
Jaotuse põhjustab Päikese ja Maa asend teineteise suhtes – päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab neid erinevalt. Kliimavööndite mõningases ebaühtluses on oma roll ka reljeefil ja maailmamere mõjul.
Allikas: Kliimavöötmed, Vikipeedia
Kliimamuutused ja nende põhjused
Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui inimtekkelised. Muutuvas kliimas toime tulemiseks tuleb kõigepealt muutused ja nende põhjused välja selgitada.
Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid
Tänaste kliimamuutuste peamine põhjus on nn kasvuhooneefekt. Päikeselt jõuab lühilaineline valguskiirgus atmosfääri ja osa sellest muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks. Niinimetatud kasvuhoonegaaside tõttu ei pääse osa soojuskiirgusest enam atmosfäärist välja ning hoiab Maa atmosfääri temperatuuri soojemana, kui see oleks kasvuhoonegaasideta.
Kliimamuutused ja prognoosid
Kliimamuutused on rahvusvahelise teadlaste enamuse poolt tunnustatud tõsiasi. Muutused on juba toimumas ning mõjutavad igapäevaelu täna ja ka kaugemas tulevikus. Teadlased on paljude andmete ja uuringute põhjal koostanud mitmeid aruandeid ja tulevikuprognoose nii ülemaailmsete kui Eestit puudutavate muutuste jaoks.
