Euroopa Liidu esimene riigihangete direktiiv võeti vastu 1970. aastal. Selle eesmärk oli tõsta liikmesriikide hankeprotseduuride läbipaistvust ja vähendada diskrimineerimist.
2001. aasta juunis võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid vastu Euroopa säästva arengu strateegia, mis ütleb, et majanduskasv, sotsiaalne sfäär ja keskkonnakaitse peavad käima käsikäes ning võimaldama hankedokumentidesse sisse kirjutada ka keskkonnanõudeid.
2004. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu kaks uut riigihangete direktiivi 2004/18 ja 2004/17, mis reguleerivad Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvaid riigihankeid ning sisaldavad ka säästva tarbimise ja keskkonnahoidlikku mõttelaadi. Loe ka: Euroopa Komisjoni teatis (2008. a).
Keskkonnaministeerium esitas algselt kavandatud üldise keskkonnahoidlike riigihangete arengukontseptsiooni asemel Eesti keskkonnahoidlike ning jätkusuutlike riigihangete prioriteedid aastateks 2007-2009, mille elluviimine aitab luua eeldusi säästvama tarbimise ja ostmise tava kujundamiseks.
Prioriteetide elluviimise vastavad meetmed ning tegevused on viidud rakendusliku osana Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 alapunkti 5.5. Keskkonnategevuskavas on keskkonnahoidlike riigihangetega seotud veel alategevused 3.2.5.2 (energiasäästu põhimõtete integreerimine roheliste riigihangete põhimõtetesse) ning 5.3.3 (keskkonnahoidlike riigihangete õiguslik analüüs/uuring).
Esialgu on keskkonnanõuete hankeprotsessi lisamine soovituslik, kuid lähiaastatel võib see teatud asutustele kindlate tooterühmade osas saada kohustuslikuks, nagu see on nt Hollandi ja Belgia valitsusasutustes.
§ 2. Eesmärk
/---/
2) Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega.
§ 77. Riigihanke alusdokumendid
/---/
(4) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui asjakohane teave ei ole avaldatud hanketeates, sisaldavad riigihanke alusdokumendid vähemalt järgmist teavet: kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi/---/.
§ 85. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine
§ 86. Olelusringi kulude arvestamine
/---/
(2) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija osaliselt või täielikult arvesse: keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaksmääratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid./---/
(4) Keskkonnaalaste välismõjude arvestamise meetod peab olema avalikult kättesaadav ja põhinema kontrollitavatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mis ei pärsi konkurentsi. Kulude kindlaksmääramiseks nõutavad andmed ja dokumendid peavad olema esitatavad hoolsa pakkuja mõistlike jõupingutustega.
§ 87. Tehnilise kirjelduse sisu
/---/
(2) Asjadele või teenustele esitatavate nõuete loetelu võib hõlmata muu hulgas: keskkonnakaitsenõudeid;/---/
(4) Ehitustöödele esitatavad nõuded võivad hõlmata muu hulgas: keskkonnakaitsenõudeid ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsemise nõue;/---/
§ 89. Märgised
/---/
(2) Kui tehnilise kirjelduse aluseks on muu hulgas keskkonnakaitse, sotsiaalsed või muud erinõuded, võib hankija nõuda konkreetse märgise olemasolu, mis tõendab pakutava asja, teenuse või ehitustöö vastavust nõutavatele omadustele tingimuse /---/.
/---/
(6) Kui hankija nõuab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel rakendatavate keskkonnajuhtimismeetmete nimekirja esitamist, viitab ta Euroopa keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. /---/
§ 139. Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded
/---/
(2) Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded võivad sisaldada muu hulgas kvaliteedinõudeid, keskkonnakaitsenõudeid, konstruktsiooninõudeid ja nõudeid projektile, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsemise nõue, nõudeid turvalisusele, mõõtudele, märgistamisele, tähistamisele, kasutusjuhistele, vastavushindamisele, kasutatavale terminoloogiale, sümbolitele, testimisele ja testimismeetoditele. /---/
/---/
(1) Hankija kehtestab kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides tähtsuse järjekorras kontsessioonilepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste hindamisel tegeliku konkurentsi ja võimaldavad hankijal teha kindlaks kogu kontsessioonilepingu majandusliku kasu, ning märgib, millised andmed on pakkumuste hindamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel nõutavad. Pakkumuste hindamise kriteeriumid võivad hõlmata ka keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või innovatsiooniga seotud kriteeriume./---/
