Sa oled siin

Nord Stream 1 ja 2 KMH

Nord Stream AG rajas Läänemerre kaks torujuhet, mille kaudu tarnitakse maagaasi Venemaa maagaasivõrgust Euroopa Liidu turgudele.

 

Torujuhtmete ülekandevõimsus on kokku 55 miljardit kuupmeetrit aastas. Trass on 1224 km pikk ja kulgeb täies ulatuses piki Läänemere põhja, läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndeid ning Venemaa, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ning selle maaletulekukohad asuvad Venemaal ja Saksamaal.

Ehitustöödega alustati 2010. aastal. Esimene gaasijuhe alustas tegevust 2011. aasta lõpus ja teine 2012. aastal.  Nord Streami gaasijuhtmete kavandatud tööiga on 50 aastat.

Täpsemalt saab lugeda projekti kodulehelt.

 

KMH menetlus ja seotud dokumendid

Läbiviidud keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlusest

Nord Stream gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Nimetatud viis riiki olid piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (ehk Espoo konventsiooni) mõistes nii päritolu- kui mõjutatavad pooled. Mõjutatavad pooled olid Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kellel oli võimalus osaleda hindamisprotsessis, tutvuda KMH aruannetega ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Eesti tegutses kõnealuse KMH suhtes Espoo konventsiooni ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkuleppe raames. Nendest lähtuvalt oli Eestil õigus tutvuda Nord Stream KMH dokumentatsiooniga ja esitada oma ettepanekud ja vastuväited nende dokumentide kohta.

KMH aruanded

Kogu KMH dokumentatsioon koosnes järgmistest osadest:
- Nord Stream gaasitrassi piiriülene KMH aruanne (Nord Stream Espoo KMH aruanne), sh kaardid, mis annavad üldpildi piiriülestest mõjudest;
- nn riiklike KMH aruanded kõikide päritolupoolte kohta – Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Venemaa.
KMH aruanded on leitavad Nord Streami kodulehelt.

KMH aruande avalik arutelu

Riikidel oli võimalik oma seisukoht Espoo konventsiooni kohastele päritoluriikidele (Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa) esitada hiljemalt 8. juuniks 2009. a.
Keskkonnaministeerium korraldas Nord Streami KMH aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu. Kuni 10. maini 2009. a oli kõigil isikutel ja asutustel võimalus esitada Keskkonnaministeeriumile oma kirjalikke arvamusi kõnealuse KMH aruande osas ning küsimusi arendajale ja eksperdile 29. aprillil 2009. a. Keskkonnaministeeriumis toimunud arutelul.
Huvi avaliku arutelu suhtes oli suur, kohale tuli üle 70 inimese. Ettekandeid tegid ja küsimustele vastasid Bruno Haelg ja Simon Bonnell (Nord Stream AG), James Lea-Cox (ERM London) ning Tore Granskog (Ramboll Finland).

Eesti seisukoht Nord Streami KMH aruande kohta

Keskkonnaministeerium esitas 8. juunil 2009. aastal seisukoha Nord Streami keskkonnamõju hindamise aruande kohta, milles viitas mitmetele aruandes esinevatele probleemidele ja puudustele. Keskkonnaministeerium kasutas Eesti positsiooni kujundamisel kõnealuse KMH aruande osas nii avalikkus esitatud seisukohti kui ekspertidest koosneva pädeva töörühma arvamust.

Lisadokumendid

 

 

 

Viimati uuendatud: 22. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.