Sa oled siin

Minister Kiisler peatab kalade massihuku tõttu Peipsil mõrrapüügi

02.08.2018

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastab käskkirja, millega alates laupäevast peatatakse Peipsil mõrrapüük. Muudatuse tingis kõrgest veetemperatuurist põhjustatud kalade massiline hukkumine, millele aitas osaliselt kaasa ka mõrrapüük.

„Eksperthinnang ütleb, et Peipsi kalade massihuku on põhjustanud pikalt kestnud kõrge veetemperatuur. Mõrrapüük võimendab seda,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. „Hapnikuvaegus on just nois veekihtides, kus asuvad mõrdade pärad ehk mõrra koguvad osad, kuhu kalad lõksu jäävad ja kust nad põgenema ei pääse. Niimoodi hukkub ka palju alamõõdulisi kalu, kes muidu järve tagasi lastaks.“

Et mitte veelgi suurendada Peipsi kalade niigi kõrget suremust, otsustas minister mõrrapüügi ajutiselt, kuni 13. augustini peatada.

Viimaste päevade mõõtmised näitavad, et viiest meetrist sügavamal puuduvad kaladele sobivad elutingimused – sealne hapnikutase on liiga madal. Seega on olud kalade, eelkõige noorjärkude, elutegevuseks väga kehvad. Eriti ohustab tekkinud olukord tindi, kiisa, ahvena ja koha noorjärke, kes on suhteliselt väheliikuvad. Järve mudase põhjaga osades on nn hapnikukotti sattumise oht suurem.  Sellistes tingimustes hukkub ka palju mõrdadesse kinni jäänud soovimatuid kalu.

Tavaolukorras vabastatakse kaaspüügina mõrda sattunud soovimatud ja alamõõdulised kalad, kuid eluvõime kaotanud kalade vette tagasi heitmine on keelatud.

Lämmi- ja Pihkva järvel on kalapüük mõrdadega lubatud, kuna seal ei ole voolava vee tõttu kihistumist ja hapnikuvaegust esinenud. Samuti võib Peipsi järvel jätkuda kalapüük kastmõrdadega.

Veel uudiseid samal teemal

14.02.2020|Keskkonnaministeerium

RMK hakkab parandama lõheliste rändetingimusi ning elupaiku

RMK muude looduskaitseülesannete sekka on lähiajal lisandumas kalade rändeteede avamine ning elupaikade taastamine. Rännete avamiseks on RMK-l kavas kasutada 1,7 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondist saadavat raha, mis peaks oluliselt parandama lõheliste juurdepääsu koelmualadele.

14.02.2020|Keskkonnaministeerium

Eesti tahab Grööni vetest krevetti ja makrelli

Eesti esitas eile oma seisukohad Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahel sõlmitava kalanduskokkuleppe kohta. Läbirääkimiste tulemusel soovib Eesti saada suuremaid kaugpüügivõimalusi.  

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.