Sa oled siin

Eelnõu paneb piiri majapidamiste reoveega looduse saastamisele

27.07.2018

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu, mis muudab kohustuslikuks reovett nõuetekohaselt mitte käitlevate majapidamiste liitumise ühiskanalisatsiooniga.

See tähendab, et reoveekogumisaladel, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on võimalused loodud, on sellega liitumine kohustuslik. Ühisveevärgiga liitumine ei ole kohustuslik juhtumitel, kus joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul moel, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

„Ehk lihtsalt öeldes – juhul kui sul on reovee puhastamiseks oma süsteem ja sellega on kõik korras, siis ei pea sa ühiskanalisatsiooniga liituma. Aga kui süsteem ei ole korras, on kaks võimalust: kas teha süsteem korda või liituda ühiskanalisatsiooniga. Kusjuures liitumine on üldjuhul odavam ja pikaajaliselt ka mugavam,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. Ta tuletas meelde, et juuni algusest saavad eraisikud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ka toetust küsida.

Eelnõu järgi peab vee-ettevõtja üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel, kus ei ole ühiskanalisatsioonitorustikku välja ehitatud, pakkuma purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga. „Eestis on ühiskanalisatsiooni juhitava reovee keskmine kuupmeetrihind 1,7 eurot. Kui autoga viiakse korraga ära näiteks 10 kuupmeetrit reovett, siis läheks purgimisteenus sellele majapidamisele maksma 17 eurot, samal ajal kui vabal turul on purgimisteenuse hinnad 50–80 eurot kord,“ tõi minister Kiisler võrdluse. „Seega oleks nende majapidamiste rahaline võit märkimisväärne. Ja samal ajal saame olla kindlad, et reovesi jõuab reoveepuhastisse, mitte metsaäärsesse kraavi.“

Piirkondades, kus on üle 2000 tarbija (ehk on ka suur reostuskoormus) on ühiskanalisatsiooni rajamine kohustuslik. Seega on piirkonna elanikel õigustatud ootus saada ühiskanalisatsiooni teenust. Tegelikult leidub aga kohti, kus ühiskanalisatsioon on siiski välja ehitamata tehnilistel põhjustel või kus omavalitsus on jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata näiteks rahaliste raskuste tõttu. Seepärast ei saa seada kehvemasse olukorda neid inimesi, kellele ühiskanalisatsiooni ei ole välja ehitatud ja kes peavad kasutama kogumismahuteid, sest üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalal on omapuhasti kasutamine keelatud. Selliseid piirkondi on Eestis 57 ja need on leitavad Keskkonnaregistrist.

Uues ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses on paika pandud ka ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise reeglid, et piirata nende jõudmist veekogudesse. Üldpõhimõte on, et ohtlike ainetega peavad tegelema eelkõige ohtlike ainete kasutajad, näiteks keemiatööstused. Eelnõuga on tööstusettevõtetele ette nähtud eelpuhasti rajamise kohustus, kui ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei vasta sellele kehtestatud nõuetele. Tööstuste eelpuhastite rajamise soodustamiseks on KIKi keskkonnaprogrammis avatud ka toetusmeede omaosaluse määraga 50%.

Eelnõus on senisest täpsemalt lahti kirjutatud veehinna vaidlustamise protsess. See võimaldab tarbijal tulevikus esitada kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses pannakse paika riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ning tarbijate õigused ja kohustused: tarbija veega varustamiseks ühisveevärgi kaudu; reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni kaudu; vee puhastamiseks. Veeteenus on üldhuviteenus, mis peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile Eesti elanikele.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse uuendamist alustati 2015. aasta märtsis. Seaduse väljatöötamisse on aktiivselt kaasatud üle 20 huvigrupi esindaja. Eelnõu koostamise kohta leiab täpsemat infot siit: http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/uhisveevargi-ja-kanalisa....
 

Veel uudiseid samal teemal

03.09.2019|Keskkonnaministeerium

Reoveeauto metsa alla tühjendamine peab lõppema

Keskkonnaministeerium otsib koos Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega lahendust reovee vedamise ja purgimise probleemidele. Hetkeolukord ei anna piisavat kindlust, et mõnel pool Eestis ei juhita reovett loodusesse.

08.08.2019|Keskkonnaministeerium

KOTKAS lendab nullbürokraatia poole

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega käivitub keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKASe teine etapp. Sellega korrastatakse keskkonnalubade süsteemi, muutes selle lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.