Sa oled siin

Keskkonnaministeerium: Jägala jõe praegusel hoiualal on nahkhiired kaitstud

13.07.2018

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et nahkhiired on Jägala jõe hoiualal praegu piisavalt kaitstud, ning ei asu seetõttu hoiuala kaitsekorda ega suurust muutma.

Ettepaneku Jägala jõe hoiuala laiendada ja selle kaitsekorda muuta tegi keskkonnaministeeriumile Jõelähtme vallavalitsus. Ettepanekute peaeesmärk oli tagada lisakaitse piirkonnas leiduvatele nahkhiirtele ning samas loobuda Jägala jõe hoiuala senistest kaitse-eesmärkidest, milleks on lõhe, võldase ja jõesilmu ning jõgede ja ojade elupaigatüübi kaitse. Muudatuste tulemusena saaks Jägala jõel jätkata paisutamist ja hüdroenergia tootmist.
„Tuginedes keskkonnaameti analüüsile, jõudis keskkonnaministeerium järeldusele, et piirkonnas leiduvatel nahkhiirtel on olemas piisavalt toitumisalasid ning nende täiendava kaitse alla võtmine ei ole vajalik,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler, kes allkirjastas hoiuala muutmisest keeldumise käskkirja. „Jägala jõgi on oma potentsiaalilt Eesti üks lõherikkamaid jõgesid, mistõttu ei ole põhjendatud ka senistest kaitse-eesmärkidest loobumine.“
Vaid üks nahkhiireliik – tiigilendlane –, on selline, mille kaitseks loodusdirektiiv näeb ette kaitseala moodustamist. Kuid seda siiski vaid juhul, kui tegemist oleks selle liigi varje- ja pesitsuspaikadega. Neid pole aga Jägala jõe hoiualal ega selle läheduses leitud.
Muu hulgas soovis Jõelähtme vallavalitsus, et Jägala jõe hoiuala laiendataks nii, et sinna sisse jääksid Linnamäe ja Lundi paisjärved kui nahkhiirte toitumiskohad.

Ministeerium märkis, et eksperthinnangust lähtuvalt ei sõltu nahkhiirte populatsiooni suurus sellest, kas hoiualale jääb Linnamäe paisjärv praegustes mõõtmetes või taastatakse sealne looduslik jõesäng. Nahkhiirte arvukus võib loodusliku veekogu taastamisel isegi suurenda, sest looduslikud veekogud pakuvad putukatele mitmekesisemaid elupaiku.
Kokkuvõttes on ministeerium seisukohal, et praegune jõelise elupaiga kaitse ning senise kaitsekorra säilitamine on vajalik ja piisav nii siirdekaladele kui ka nahkhiirtele. Kui paisutamine lõpeb ja taastatakse jõe looduslik ilme, säilivad ka nahkhiirte liikumiskoridorid ja toidukohad.

Veel uudiseid samal teemal

Kaunis kuldking. Foto: Herdis Fridolin
13.12.2018|Keskkonnaministeerium

Haavakannu loodusalal uuendati kaitse tingimusi

Keskkonnaminister Kiisleri ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks Haavakannu looduskaitseala moodustamise. Muudeti juba kaitse all olnud loodusobjekti tüüpi: hoiualast ja kahest püsielupaigast moodustati looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.

Tagamõisa looduskaitsealal kasvav odajas astelsõnajalg on väga haruldane taim, mis kasvab kiviaedadel või kivistel kohtadel ning mida Eestis on leitud vaid neljas kohas. Foto: Vikipeedia
29.11.2018|Keskkonnaministeerium

Saaremaal moodustati Tagamõisa looduskaitseala

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks Saaremaal asuva Tagamõisa looduskaitseala moodustamise. Kaitseala moodustati olemasoleva kaitsekorraga alale, kus muudeti ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.