Sa oled siin

Keskkonnaminister Siim Kiisler muutis väike-konnakotka kaitsealuste püsielupaikade piire

13.07.2018
Väike-konnakotka noorlind (foto: Indrek Tammekänd)
Väike-konnakotka noorlind (foto: Indrek Tammekänd)

Keskkonnaminister võttis kaitse alla väike-konnakotka 37 uut püsielupaika ning muutis seniste, 2010. aastal moodustatud püsielupaikade piire nii, et need hõlmavad täpsemalt lindude tegelikke elutsemispiirkondi.

„Et tagada väike-konnakotkastele soodsad pikaaegsed pesitsemisvõimalused ning liigi säilimine, oli vaja moodustada uued püsielupaigad, mis arvestavad täpsemalt liigi elupaiganõuetega ja tagavad senisest tõhusama kaitse. Seire tulemustele tuginedes tõhustati kaitsekorda just kõige suurema populatsiooniga elupaikades,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub väike-konnakotkas 2008. aasta hinnangu alusel ohulähedasse kategooriasse. Eestis on hinnanguliselt 600–700 väike-konnakotka haudepaari, lindude arvukus on stabiilne (2013. aasta arvukushinnang). Euroopa väike-konnakotka populatsiooni suuruseks hinnatakse 16 400 − 22 100 pesitsevat paari, mis tähendab, et Eestis pesitseb 3−5% Euroopa väike-konnakotka populatsioonist. Seetõttu lasub Eestil kohustus tagada selle liigi soodne seisund, milleks tulebki kaitsemeetmeid jätkuvalt rakendada.

Püsielupaikadeks nimetatakse kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paika. Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Kodupiirkonnaks hinnatakse Eestis 2 kilomeetrit ümber pesa, kus asuvad olulised toitumisalad (rohumaad, avamaakõlvikud). Väike-konnakotkas pesitseb nii okas-, leht- kui ka segametsas, kus peapuuliigiks on enamasti kuusk ja puistu vanuseks 80–100 aastat. Ühe paari territooriumil on enamasti mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Kui väike-konnakotkast ei häirita, kasutab ta pesapaika aastakümneid. Väikese häiringu korral kasutatakse pesapaika aastakümneid.

Väike-konnakotka uued kaitse alla võetud püsielupaigad asuvad Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas. Seniste püsielupaikade välis- ja tsoneeringu piire muudeti Jõgeva ja Tartu maakonnas. Uute moodustatud püsielupaikade kogupindala on 515 hektarit, millest 361 hektarit moodustavad sihtkaitsevööndid ja 154 hektarit piiranguvööndid.

Veel uudiseid samal teemal

03.08.2020|Keskkonnaministeerium

Rene Kokk: Riigimaal asuvate kultuurimälestiste korrashoid vajab selget plaani

Reedel käis keskkonnaminister Rene Kokk Tahkuna muinsuskaitsealusel endisel militaarobjektil, mida RMK korrastab. Hetkel suletakse seal ohtlikke luuke ja avasid ning tehakse piirdeid. Minister nentis, et riigimaal asuvate kultuurimälestiste korrastamise rolle on tarvis riigis laiemalt arutada. 

Pikati allikas Kavilda ürgorus
09.07.2020|Keskkonnaministeerium

Üheksateist Jõgeva- ja Võrumaa parki minetavad riikliku kaitse ning Kavilda ürgorg saab uue kaitse-eeskirja

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul arvas valitsus kaitse alt välja Võru maakonnas asuvad kolm  hääbunud mõisaparki ja ühe looduskaitseväärtuse minetanud puistu, ning ühe endise mõisapargi, mille kaitse on edaspidi tagatud teise kaitseala koosseisus.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.