Põllumajandus ja veekaitse

Euroopa Liidu nitraadidirektiivi eesmärk on kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest pärit nitraatide eest. Nitraadidirektiiv moodustab ühtse terviku vee raamdirektiiviga, olles võtmetähtsusega vahendiks vee kaitsmisel põllumajanduskoormuse eest.


Põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatakse intensiivse põllumajandus-tootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded.

Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Eestis on määratud Vabariigi Valitsuse 6. detsembri 2019. aasta määruse nr 100 alusel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere-Põltsamaa piirkonnast.

 

Nitraaditundlik ala 


2003. aastal kehtestas valitsus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga kolme Eesti maakonna - Lääne-Viru, Järva ja Jõgeva piires nitraaditundliku ala, selle välispiiri ja piirangud põllumajandustootmisele.


Piirangute põhjuseks on Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku looduslik eripära - õhuke pinnakate, karstilehtrite ja allikate rohkus, mille tõttu on see ala erakordselt tundlik põllumajandusest lähtuvale pinna- ja põhjaveereostusele.

Põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjavees koostatakse vastavaid meetmeid sisaldav nitraaditundliku ala tegevuskava. Tegevuskava korrigeeritakse vajadusel nelja aasta tagant vastavalt pinna- ja põhjavee seireandmetele.

Tegevuskavade koostamist korraldab Keskkonnaministeerium.

Vaata ka:

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2016–2020


Käesoleva Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2016–2020 eelnõu koostamisel tugineti eelmiste perioodide, aastate 2009–2011 ja 2012–2015 tegevuskavade elluviimise kogemusele ning tegevuskavade raames tehtud uurimistööde ning seirete tulemustele.

NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel NTA-l

Tegevuskava kiitis heaks Vabariigi Valitsus 21. juuli 2016 a istungi protokollilise otsusega.

 

 

 

Viimati uuendatud: 21. september 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.