Mere ja mere kasutusega seotud projektid

 

Eesti osaleb paljudes mere uurimise, mere kasutamise ja mere kaitse projektides. Neid on nii Eesti põhiseid, piirkondlikke - koostöös lähinaabritega,  regionaalseid - Läänemere projektid või rahvusvahelisi, milles osalejad on üle Euroopa või ka väljaspoolt Euroopat. 

 

  • Vetikate kestlik kasvatamine Läänemeres (Growing Algae Sustainably in the Baltic Sea - GRASS)

Keskkonnaministeerium osaleb partnerina INTERREG Läänemere piirkonna programmi InterReg Baltic Sea Region projektis „Jätkusuutlik vetikate kasvatamine Läänemeres“ (Growing Algae Sustainably in the Baltic Sea; GRASS). Eestist osaleb projektipartnerina ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja assotsieerunud organisatsioonidena Maaeluministeerium ja Est-Agar AS.


Projekti kestus 21.09.2018-30.09.2021

Projekti eesmärgid:

  • hinnata suurvetikate vesiviljeluse ja looduslike varude kasutamise potentsiaali, tuvastada kultiveerimiseks sobivad alad ja meetodid ning hinnata selliste tegevuste positiivseid keskkonnamõjusid eutrofeerumise negatiivsete mõjude leevendajana;
  • tuvastada vetikate kasvatamisega seotud seadusandlikud ja muud regulatiivsed takistused ja puudujäägid ning pakkuda lahendusi nende takistuste kõrvaldamiseks, et luua võimalused jätkusuutliku vetikakasvatuse ja -kasutusega seotud majandustegevuseks;
  • kaardistada vetikakasvatuse ja -kasutuse sotsiaalmajanduslikud võimalused ja arendada vetikate kasvatamise valdkonna jaoks avalikus sektoris kasutatav otsuste toetamise infomaterjalide kogum.

Traditsioonilised maismaalt pärineva toitainete reostuse piiramise meetmed ei ole piisavad EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) eutrofeerumisega seotud sihtide täitmiseks selleks ette nähtud tähtajaga, sest merre on toitaineid akumuleerunud pika aja jooksul ning põhjasetete ja veesamba vahel toimub märkimisväärne fosforiringlus. Seetõttu tuleb arendada ka muid meetmeid ja tegevusi, mis võimaldavad toitainete eemaldamist merest. Üheks selliseks võimaluseks on mere suurvetikate kasvatamine ja looduslike varude kasutamine.


Hetkel puuduvad Läänemere jaoks kõrge kvaliteediga ja ühtsetel alustel loodud suurvetikate biomajanduse potentsiaali andmeproduktid (nt biomajanduse potentsiaaliga suurvetikate leviku ja biomassi kaardid, vetikate vesiviljeluse potentsiaali kaardid), tehnoloogiliste võimaluste kirjeldused, sotsiaalmajanduslikud analüüsid ning seadusandlike regulatsioonide kirjeldused suurvetikate kasvatamiseks ja looduslike varude kasutamiseks. Sellise teadmise puudumine takistab vetikate vesiviljeluse ja looduslike varude kasutamise jätkusuutliku biomajanduse arengut. Projekt GRASS on esimene tervet Läänemere piirkonda hõlmav algatus, mille eesmärgiks on teadmiste lünkade täitmine. Projekt võimaldab täita ka Eesti merestrateegia meetmekava tegevusi (meetmes „Vesiviljelus“ nimetatud tegevused ning eutrofeerumise ohjamine vesiviljeluse abil).

Projekti koduleht: https://www.submariner-network.eu/projects/grass

  • Läänemere heidised – nuhtlusest ressursiks (Conversion of a Nuisance to a Resource and Asset - CONTRA)

Projekti peamine eesmärk on arendada jätkusuutlikku mereheidiste majandamist Läänemeres ning seeläbi panustada ka veekvaliteedi paranemisesse. Projekti kestvus 01.01.2019-30.09.2021 ning eelarve 2568980,87. Projekti partnerriigid on Saksamaa (juhtpartner), Taani, Rootsi, Eesti, Poola, Venemaa. Kokku 14 partnerit ja 22 assotseerunud partnerit. Eesti partnerid projektis on Tartu Ülikool, Keskkonnaministeerium ja assotseerunud partner Tallinna Linnavalitsus.

Projekti käigus:

  1. kaardistatakse erinevad mereheidistega seotud keskkonna aspektid;
  2. koondatakse ning analüüsitakse  info sotsiaalmajanduslike nind seadusandlike aspektide kohta seoses randade majandamisega/puhastamisega, heidiste töötlemise ning vee seisundi parandamisega;
  3. rakendatakse erinevaid tehnoloogiaid mereheidiste  kasutamiseks ning viiakse läbi näidisjuhtumid.

Projekt tagab koondatud info kättesaadavuse laiemale avalikkusele ning panustab eri huvipooli esindava rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele luues sellega aluse teadmistepõhisele ning jätkusuutlikule mereheidiste haldamisele.


Vaatamata Läänemerre jõudvate toitainete sissevoolu vähenemisele on veekvaliteet ning ka ökosüsteemi seisund Läänemeres jätkuvalt halb ning EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärgid pole jätkuvalt täidetud. Mereheidiste eemaldamine ning nende jatkusuutlik majandamine/kasutamine veekvaliteedi parandamise osas ning toitainete eemaldamise osas kohalikul tasandil on seni äärmiselt vähe tähelepanu leidnud teema. Hetkel puuduvad ühtsel (seire)süsteemil põhinevad ülevaated Läänemere mereheidiste levikust, koosseisust, biomassist, püsivusest jne. Puuduvad ka sotsiaalmajanduslikud analüüsid seoses mereheidiste esinemise/majandamisega ning koondamist vajavad seadusandlikud regulatsioonid, mis käsitlevad bioloogilise massi eemaldamist randadest/madalast rannikumerest. Mereheidiseid nähakse pigem tüütu nuhtlusena kui ressursina ja seda peamiselt tänu vähesele olemasolevale informatsioonile heidiste alternatiivsete kasutamisvõimaluste osas.


Projektis plaanitud peamised tegevused:

  • Kommunikatsioon ja sidusrühmade/avalikkuse teadlikkuse suurendamine.

Mereheidised on potensiaalne ressurss ning senine teadlikkus nende majandamisvõimalustest on vähene. Projekti raames läbiviidavad sotsiaalmajanduslikud analüüsid annavad ülevaate erinevatest arusaamadest ning probleemidest, millega mereheidistega seoses kokku puututakse. Tutvustades projekti raames saadud tulemusi ning näidisjuhtumeid nii rahvusvahelisel kui riiklikul/omavalitsuste tasandil erinevate tööseminaride, konverentside, meediaväljaannete abil ning tuues ühise laua taha erinevad huvigrupid nii riiklikust kui erasektorist loob see aluse rahvusvaheliseks laiapõhjaliseks koostööks ning alternatiivsete mereheidiste majandamise strateegiate arenguks.

  • Mereheidiste kasutuspotensiaali hindamine.

Antud tegevuste käigus kaardistakse mereheidiste hetkeolukord Läänemeres, hinnatakse mereheidiste tekkegaga seotud looduslikke mehhanisme, püsivust rannas ja madalas rannikumeres, kogust, liigilist koosseisu jne. Loodavad avalikud infomaterjalid teemadel: 1) Mereheidiste eemaldamise keskkonnamõju hinnang, 2) Head tava järgivad lahendused jätkusuutlikuks ning keskkonnasõbralikuks mereheidiste majandamiseks - täidavad puuduoleva infolünga ja pakuvad võimalusi meremajanduse arenguks. Mereheidiste kasutuspotensiaali ning kasutuse mõju keskkonnale ning keskkonnasihtide saavutamisele hinnatakse ka veeraamdirektiivi (EL VPRD 2000/60/EÜ), merestrateegia raamdirektiivi (MSRD 2008/56/EÜ) ja mereala planeerimisülesannete (mereplaneerimise raamistiku direktiivi 2014/89/EL) kontekstis. CONTRA projekti tegevused panustavad otseselt Eesti merestrateegia meetmekava tunnuse  D5 (eutrofeerumine)  eesmärki: Inimtekkelise    eutrofeerumise  negatiivsed  mõjud,  nagu  bioloogilise mitmekesisuse  vähenemine,  ökosüsteemi  seisundi  halvenemine,  vetikate  kahjulik  vohamine  ja hapnikupuudus põhjalähedases veekihis, on minimeeritud.

  • Mereheidiste kasutusvõimaluste analüüs ja juhendmaterjalide väljatöötamine.

Mereheidiste eemaldamise seaduslikkus keskkonnast on eraldi teema ning vajab iga omavalitsuse tasandil kohapõhist lähenemist: Mereheidised on kaitstud Loodusdirektiiviga (92/43/EÜ) ning Linnudirektiiviga (2009/147/EÜ), samas kui suplusvete direktiivi (2006/7/EÜ) kohaselt on omavalitsustel kohustus tagada suplusvee kvaliteet sh ka vajadusel mereheidiste eemaldamine. CONTRA projekt käsitleb antud teemat nii looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist ning annab vajadusel soovitused muudatusteks seadusandluses soosimaks majandusharu rahvusvahelist ja jätkusuutlikku arengut.    

 

Projekti raames uuritakse mereheidiste kasutusviise, mh väetise tootmine, biokatete tootmine, biogaasi tootmine, mereheidiste kasutamine randade erosiooni kaitseks. Saadud tulemused koondatakse lisaks teaduslikele ülevaateartiklitele ühtseks temaatiliseks nö nõuande komplektiks (Toolkit publication detailing beach wrack management options that help improving the environmental status of coastal systems), mis annab suuniseid piirkondlikeks arenguvõimalusteks mereheidistega seonduvalt.

Projekti eesmärgid valitud direktiivide võtmes: Projekti tegevused ja tulemused aitavad kaasa EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ), merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ja mereplaneeringu direktiivi (2014/89/EL) kohustuste täitmisele. Mereheidiste jätkusuutlik kasutamine võimaldab vähendada merekeskkonnas toitainete liigsust niing seeläbi aitab kaasa veepoliitika ka merestrateegia raamdirektiivi eutrofeerumisega seotud sihtide täitmisele. Mereplaneeringu direktiivi alusel, mis käsitleb mere biomajanduse eri aspekte, on oluline kaasata peamised mereheidiste piirkonnad merealade planeeringusse.

Projekti koduleht: https://www.beachwrack-contra.eu/

 

  • Naftareostustõrje võimekuse suurendamine Läänemere piirkonnas (Enhancing oil spill response capability in the Baltic Sea Region – OILSPILL)

Projekti peamine eesmärk on merereostustõrjevõimekuse suurendamine ja reostustõrje-alase koostöö parandamine Läänemere piirkonnas. Projekti kestvus 01.01.2019 - 31.07.2021 ning eelarve 2 mln eurot. Projekti juhtpartner on Turu Ülikool. Projektil on kokku 13 partnerit kuuest Läänemere-äärsest riigist ning 6 kaasatud partnerit kuuest riigist.  Eesti partnerid projektis on Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia ning kaasatud partner Eestimaa Looduse Fond.


Projekti käigus:
1. Kaardistatakse ja ühtlustatakse töökorralduslikud toimingud;
2. Selgitatakse välja erinevate tasandite peamised õiguslikud takistused;
3. Koostatakse Läänemere ülene ja riiklik väljaõppeplaan;
4. Viiakse läbi koostatud plaanile vastavad reostustõrjekoolitused (sh simulaatortreening);
5. Korraldatakse rahvusvahelisi õppuseid.

Projekt keskendub merereostustõrjega seotud ametiasutuste, teadusasutuste, kolmanda sektori organisatsioonide ja ärisektori koostöö ühtlustamisele nii mere- kui ka rannikureostusetõrje osas. Tegevused on suunatud merel ja rannikul toimuva reostustõrje paremaks koordineerimiseks lahenduste leidmisele, asutuste ja riikidevahelise koostöö parandamisele ning riigiasutuste ja kolmanda sektori organisatsioonide koostöö reguleerimisele.


Projekti kohaselt valmib ülevaade olemasolevast olukorrast osalevates riikides, soovitused olukorra ühtlustamiseks ning omakorda neist tulenevad soovitused HELCOMile ja teistele rahvusvaheliste organisatsioonile paremaks korralduseks, ülevaade ja õiguslikud juhised vastutuste jaotusest ning kompensatsioonimehhanismidest. Tulemuste saavutamiseks uuritakse teiste riikide praktikaid, korraldatakse seminare, töötubasid, töövahetusi ning õppuseid. Valmivad materjalid annavad põhjaliku ülevaate olemasolevatest lünkadest ning nende parandamise viisidest, et teha administratiivseid juhtimisotsuseid reostustõrje korraldamisel.

OILSPILL projekti koduleht: https://blogit.utu.fi/oilspill/

 

  • Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist 2014-2020 toetatud projekt ADRIENNE (ER 55)

Eesti-Venemaa-Soome teadlaste koostööprojekt ADRIENNE uurib, kuidas erinevad inimsurved mõjutavad bioloogilist mitmekesisust, mereökosüsteemi funktsioneerimist ning öksüsteemiteenuste jaotumist Soome lahes. Projekti eesmärk on keskkonnakaitse võimekuse suurendamine bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi toimimise tagamiseks Soome lahes inimtegevuste ja kliimamuutuste surve tingimustes. Projekti käigus ühendatakse liikide, elupaikade ja kalandusega seotud ökosüsteemi teenuste ruumiline modelleerimine ja ekspertteadmised inimtegevuste koosmõjudest merekeskkonnale. ADRIENNE projekti lõppeesmärk on luua GIS-põhine interaktiivne veebirakendus (otsustusmudel), mis võimaldab analüüsida inimtegevusest ning kliimamuutustest tulenevaid piiriüleseid keskkonnariske Soome lahes. Virtuaalselt suurendades või vähendades erinevaid merekeskkonna koormusi - kalandus, toitainete sissekanne merre, merepõhja kasutus, võõrliikide levik - ning kasutades erinevaid kliimamuutusstsenaariume, saab selle innovaatilise tööriista abil hinnata võimalikke mõjusid mereelustikule.

Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat (1. aprillist 2019 – 31. märtsini 2022), selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist ning 10% projektipartnerite poolt. Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.

ADRIENNE projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.

ADRIENNE projekti koduleht: https://adrienne.ut.ee/

Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Keskkonnaministeerium ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

 
  • mereRITA: Eesti mereala keskkonna ja loodusväärtuste hindamise ja seire innovaatilised lahendused

Eesti Teadusagentuuri, Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi tellimusel läbiviidava projekti "Eesti mereala innovaatiliste analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine ning testimine pilootalal" (mereRITA) eesmärk on arendada mereala seire-, analüüsi- ja hindamismeetodeid, mis aitavad merestrateegia ja loodusdirektiivi nõuetest lähtuvalt hinnata mereala seisundit ning seda mõjutavaid survetegureid. Projektis arendatakse välja senisest aja- ja kuluefektiivsemad seire- ja hindamismeetodid, mida kasutatakse merepõhja koosluste ja majanduslikult oluliste kalaliikide koelmualade keskkonnaseisundi ning erinevate meremajandamise, reostuskoormuse ja võõrliikide surveja mõju hindamisel.

Projekti kestus 01.01.2019-31.12.2021, kogumaksumus 947 369,24 eurot, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond SA Eesti Teadusagentuuri programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine”.

Projekti partneriteks on TÜ Eesti mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut, TTÜ Geoloogia instituut ja EMÜ vesiviljeluse õppetool.

mereRITA projekti koduleht: https://sisu.ut.ee/mererita/avaleht

 
  • Eesti-Läti koostööprojekt GURINIMAS

Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool ning neli ametiasutust Lätist viisid 2017.-2019.a läbi koostööprojekti Riia lahe lämmastikureostuse parema ohjamise korraldamiseks. Projektis keskenduti uudsele metoodikale, mis võimaldab lämmastikust tingitud probleemide hindamisel arvesse võtta lämmastiku erinevaid reaktiivseid vorme. Teatavasti liigub lämmastik keskkonnas ja ökosüsteemides erinevate ühenditena ja erinevates vormides - õhus leidub lämmastikku lihtainena, vees aga nitraatioonidena, kütuste põlemisel eralduvates heitgaasides aga gaasilise lämmastikoksiidina. Selleks, et lämmastiku liikumist keskkonnas paremini kontrollida ning leida igale konkreetsele lämmastikutekke allikale õiged meetmed, arvutati projekti käigus välja kõikide erinevate lämmastiku reaktiivsete vormide liikumine keskkonnas. Projekti käigus püüti leida neid tegevusi, mis enim aitavad kaasa Riia/Liivi lahe veeseisundi paranemisele.

Täpsem ülevaade projektist on saadaval projekti ingliskeelsel lehel: http://www.envir.ee/en/news-goals-activities/protection-marine-environment/est-lat-project-gurinimas

Projekti rahastas Euroopa Liidu Eesti-Läti Interreg programm, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kõik projektipartnerid.

 
  • Väikese väina tamm

Töögrupp analüüsib Väikese väina tammi avamist. Töögrupi liikmeteks on nii Keskkonnaministeeriumi esindajad, Saare maakonna ja valdade esindajad kui ka MKMi esindajad. Vajadusel kaasatakse töögruppi ka eksperte.

Esimese kohtumise protokoll (15.01.2016)
Teise kohtumise protokoll (15.02.2016)

  

     

 
Viimati uuendatud: 30. aprill 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.