Mere ja mere kasutusega seotud projektid

 

Eesti osaleb paljudes mere uurimise, mere kasutamise ja mere kaitse projektides. Neid on nii Eesti põhiseid, piirkondlikke - koostöös lähinaabritega,  regionaalseid - Läänemere projektid või rahvusvahelisi, milles osalejad on üle Euroopa või ka väljaspoolt Euroopat. 

 

  • Eesti-Läti koostööprojekt GURINIMAS

Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool ning neli ametiasutust Lätist algatasid koostööprojekti Riia lahe lämmastikureostuse parema ohjamise korraldamiseks. Projektis keskendutakse uudsele metoodikale, mis võimaldab lämmastikust tingitud probleemide hindamisel arvesse võtta lämmastiku erinevaid reaktiivseid vorme. Teatavasti liigub lämmastik keskkonnas ja ökosüsteemides erinevate ühenditena ja erinevates vormides - õhus leidub lämmastikku lihtainena, vees aga nitraatioonidena, kütuste põlemisel eralduvates heitgaasides aga gaasilise lämmastikoksiidina. Selleks, et lämmastiku liikumist keskkonnas paremini kontrollida ning leida igale konkreetsele lämmastikutekke allikale õiged meetmed arvutatakse projekti käigus välja kõikide erinevate lämmastiku reaktiivsete vormide liikumine keskkonnas. Projekti käigus püütakse leida saadud info põhjal neid tegevusi, mis enim aitavad kaasa Riia lahe veeseisundi paranemisele.

Täpsem ülevaade projektis on saadaval projekti ingliskeelsel lehel: http://www.envir.ee/en/news-goals-activities/protection-marine-environment/est-lat-project-gurinimas

Projekti rahastab Euroopa Liidu Eesti-Läti Interreg programm, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kõik projektipartnerid.

 
  • Väikese väina tamm

Töögrupp analüüsib Väikese väina tammi avamist. Töögrupi liikmeteks on nii Keskkonnaministeeriumi esindajad, Saare maakonna ja valdade esindajad kui ka MKMi esindajad. Vajadusel kaasatakse töögruppi ka eksperte.

Esimese kohtumise protokoll (15.01.2016)
Teise kohtumise protokoll (15.02.2016)

 

  • Vetikamattide eemaldamine Tallinna lahest
     

Tegemist on KIK projektiga nr 11753. Tallinna lahe seisundit peetakse halvaks eeskätt just suvekuudel merepoolt Pirita teele kanduva haisu tõttu. Kui vetikamatt substraadilt lahti rebitakse, uhutakse see randa, kus lagunemisprotsesside käigus tekib nii ebameeldiv lõhn kui ka ebameeldiv vaatepilt. Projekti tulemusena saadakse meetodid ja võtted vetikate eemaldamiseks lahest ja info vetikate kasvu ohjamiseks. Arendatud meetodeid saab edaspidi kasutada samas piirkonnas või muudes piirkondades uuesti.

Tallinna lahe seisundi parandamise meetmete katsetamine ja mõju hindamine aruanne

Tallinna lahes Pirita tee äärses piirkonnas vetikate kasvu võimaldavate kasvutingimuste määratlemine ja kasvu soodustavate tingimuste hindamise metoodika koostamise aruanne 
 

 

  • Läviväärtuste kehtestamine Eesti mereala hindamiseks MSRD 11. tunnuse (veealuse müra) kriteeriumite järgi

Töö eesmärk oli välja töötada Merestrateegia raamdirektiivi Komisjoni otsuses loetletud veealuse müra esmaste kriteeriumite kohta teaduslikult põhjendatud läviväärtused, kirjeldada nende leidmise metoodika ja kirjeldada läviväärtuse seost surveteguri(te)ga. 

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Veealuse müra läviväärtused Eesti merealal aruanne

 

 

  • MSRD nõuetele vastava merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine

Projekti eesmärgiks on välja töötada MSRD nõudmistel ja soovitustel põhinev merekeskkonna seisundi hindamissüsteem, mis võimaldab MSRD erinevate tunnuste ja nende alajaotuste vahelist hindamistulemuste agregeerimist. Süsteem sisaldab nii ruumilise, ajalise kui struktuurse hindamistulemuste agregeerimise reegleid, mis võimaldaks anda hinnangut merekeskkonna seisundi kohta nii üksikute merealade, perioodide kui tunnuste ja nende komponentide kaupa.

Merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine vastavalt MSRD nõuetlee

 

 

  • MSRD nõuetele vastavate läviväärtuste väljatöötamine Eesti mereala seisundi hindamiseks

Projekti eesmärk oli välja töötada kriteeriumite läviväärtused, mille kohta senini norme või muid hindamisaluseid pole, kirjeldada nende leidmise metoodika, arvestades Komisjoni otsuses 2017/848/EL  toodud metoodikastandardeid, spetsifikatsioone ja standardmeetodeid, kirjeldada läviväärtuse seost surveteguritega.

Läviväärtuste väljatöötamine Eesti mereala seisundi hindamiseks

  • Veesamba ja merepõhja setete mikroprügi seire Eesti merealal

Mikroprügiks loetakse alla 5 mm diameetriga tehislikke mikroskoopilisi materjaliosakesi, mis on sageli palja silmaga nähtamatud. Sellised osakesed võivad olla plastist, kummist-, töödeldud puitmaterjalist, klaasist, metallist või sünteetilisest tekstiilist. Merekeskkonda satub mikroprügi sanitaar- ja heitvetest, tööstusest, kalandusest, turismist, laevandusest ning otsese merre heitmise või suurema prahi lagunemise teel. Käesoleva töö tellimise otstarve on mere pinnakihi ja merepõhja setete mikroprügi seire läbi viimine ja saadud informatsioonist lähtuvalt Eesti mereala keskkonnaseisundile hinnangu andmine. 

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“

Veesamba mikroprügi seire Eesti merealal aruanne

Merepõhja setete mikroprügi pilootseire Eesti merealal aruanne

 

  • Troofiliste gildide vahelise tasakaalu hindamise indikaatorite väljaarendamine

Töö eesmärgiks oli välja töötada Merestrateegia raamdirektiivi nõuetele vastava mere toiduvõrkude indikaatori Eesti mereala jaoks, mis hõlmaks vähemalt kolme troofilist gildi (liikide rühm, mis tarbib sarnast toitu sarnasel viisil, olenemate süstemaatilisest kuuluvusest) ja oleks kasutatav saadaolevate mereseire andmetega ning rakendatav mereseisundi hinnangu koostamisel. 

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Troofiliste gildide vahelise tasakaalu hindamise indikaator aruanne

 

  • Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire

Eesmärgiks oli saada esialgne informatsioon mikroobse koosluse struktuuri ja erinevate patogeensete bakterite ja viiruste esinemise kohta Eesti merealal. Uurimisprojekt viidi läbi Soome lahes Tallinna sadama, Muuga sadama ja Pirita suplusranna piirkonnas. Tööd teostas Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut.

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“

Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire

 

 

 


Kaubalaeva Volare/Alta keskkonnaohtlikkuse uuring
 

Kreeklaste kaubalaev Volare/Alta sõitis Lääne-Saaremaal Ariste lahes madalikule 29. novembril aastal1980. Laev sõitis karile tühja lastiga.

2014. aasta mais kontrollis Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo teadet naftareostusest Ariste lahes. Vaatluse käigus tuvastati õli jälgi, mis andis alust kahtlustusteks, et laevakeres võib olla endiselt õli jääke. 14. mail kohtusid Veeteede Ameti, Keskkonnaministeeriumi, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, kes tõdesid, et vrakk ei kujuta meresõiduohutuse seisukohast ohtu, kuid puuduvad andmed vraki keskkonnaohtlikkuse kohta. Lepiti kokku, et Keskkonnaministeerium tellib uuringu, millega saab selgeks, kas vrakk on keskkonnaohtlik või mitte.

Keskkonnaministeerium esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 2014. aasta I vooru kiireloomulise projekti "Uppunud kaubalaeva Volare/Alta vraki keskkonnaohtlikkuse uuring Ariste lahes" taotluse. KIK eraldas uuringu tegemiseks 39 000 eurot. Uuringu viis läbi  OÜ Keskkonnauuringute Keskus 2014. aasta suvel ajavahemikus 24. juuli kuni 30. september.

 

 

Viimati uuendatud: 16. juuli 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.