Mere ja mere kasutusega seotud projektid

 

Eesti osaleb paljudes mere uurimise, mere kasutamise ja mere kaitse projektides. Neid on nii Eesti põhiseid, piirkondlikke - koostöös lähinaabritega,  regionaalseid - Läänemere projektid või rahvusvahelisi, milles osalejad on üle Euroopa või ka väljaspoolt Euroopat. 

 

  • Vetikate kestlik kasvatamine Läänemeres (Growing Algae Sustainably in the Baltic Sea - GRASS)

Keskkonnaministeerium osaleb partnerina INTERREG Läänemere piirkonna programmi InterReg Baltic Sea Region projektis „Jätkusuutlik vetikate kasvatamine Läänemeres“ (Growing Algae Sustainably in the Baltic Sea; GRASS). Eestist osaleb projektipartnerina ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja assotsieerunud organisatsioonidena Maaeluministeerium ja Est-Agar AS.


Projekti kestus 21.09.2018-30.09.2021

Projekti eesmärgid:

  • hinnata suurvetikate vesiviljeluse ja looduslike varude kasutamise potentsiaali, tuvastada kultiveerimiseks sobivad alad ja meetodid ning hinnata selliste tegevuste positiivseid keskkonnamõjusid eutrofeerumise negatiivsete mõjude leevendajana;
  • tuvastada vetikate kasvatamisega seotud seadusandlikud ja muud regulatiivsed takistused ja puudujäägid ning pakkuda lahendusi nende takistuste kõrvaldamiseks, et luua võimalused jätkusuutliku vetikakasvatuse ja -kasutusega seotud majandustegevuseks;
  • kaardistada vetikakasvatuse ja -kasutuse sotsiaalmajanduslikud võimalused ja arendada vetikate kasvatamise valdkonna jaoks avalikus sektoris kasutatav otsuste toetamise infomaterjalide kogum.

Traditsioonilised maismaalt pärineva toitainete reostuse piiramise meetmed ei ole piisavad EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) eutrofeerumisega seotud sihtide täitmiseks selleks ette nähtud tähtajaga, sest merre on toitaineid akumuleerunud pika aja jooksul ning põhjasetete ja veesamba vahel toimub märkimisväärne fosforiringlus. Seetõttu tuleb arendada ka muid meetmeid ja tegevusi, mis võimaldavad toitainete eemaldamist merest. Üheks selliseks võimaluseks on mere suurvetikate kasvatamine ja looduslike varude kasutamine.


Hetkel puuduvad Läänemere jaoks kõrge kvaliteediga ja ühtsetel alustel loodud suurvetikate biomajanduse potentsiaali andmeproduktid (nt biomajanduse potentsiaaliga suurvetikate leviku ja biomassi kaardid, vetikate vesiviljeluse potentsiaali kaardid), tehnoloogiliste võimaluste kirjeldused, sotsiaalmajanduslikud analüüsid ning seadusandlike regulatsioonide kirjeldused suurvetikate kasvatamiseks ja looduslike varude kasutamiseks. Sellise teadmise puudumine takistab vetikate vesiviljeluse ja looduslike varude kasutamise jätkusuutliku biomajanduse arengut. Projekt GRASS on esimene tervet Läänemere piirkonda hõlmav algatus, mille eesmärgiks on teadmiste lünkade täitmine. Projekt võimaldab täita ka Eesti merestrateegia meetmekava tegevusi (meetmes „Vesiviljelus“ nimetatud tegevused ning eutrofeerumise ohjamine vesiviljeluse abil).

 

Projekti koduleht: https://www.submariner-network.eu/projects/grass

  • Läänemere heidised – nuhtlusest ressursiks (Conversion of a Nuisance to a Resource and Asset - CONTRA)

Projekti peamine eesmärk on arendada jätkusuutlikku mereheidiste majandamist Läänemeres ning seeläbi panustada ka veekvaliteedi paranemisesse. Projekti kestvus 01.01.2019-30.09.2021 ning eelarve 2568980,87. Projekti partnerriigid on Saksamaa (juhtpartner), Taani, Rootsi, Eesti, Poola, Venemaa. Kokku 14 partnerit ja 22 assotseerunud partnerit. Eesti partnerid projektis on Tartu Ülikool, Keskkonnaministeerium ja assotseerunud partner Tallinna Linnavalitsus.

Projekti käigus:

  1. kaardistatakse erinevad mereheidistega seotud keskkonna aspektid;
  2. koondatakse ning analüüsitakse  info sotsiaalmajanduslike nind seadusandlike aspektide kohta seoses randade majandamisega/puhastamisega, heidiste töötlemise ning vee seisundi parandamisega;
  3. rakendatakse erinevaid tehnoloogiaid mereheidiste  kasutamiseks ning viiakse läbi näidisjuhtumid.

Projekt tagab koondatud info kättesaadavuse laiemale avalikkusele ning panustab eri huvipooli esindava rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele luues sellega aluse teadmistepõhisele ning jätkusuutlikule mereheidiste haldamisele.


Vaatamata Läänemerre jõudvate toitainete sissevoolu vähenemisele on veekvaliteet ning ka ökosüsteemi seisund Läänemeres jätkuvalt halb ning EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärgid pole jätkuvalt täidetud. Mereheidiste eemaldamine ning nende jatkusuutlik majandamine/kasutamine veekvaliteedi parandamise osas ning toitainete eemaldamise osas kohalikul tasandil on seni äärmiselt vähe tähelepanu leidnud teema. Hetkel puuduvad ühtsel (seire)süsteemil põhinevad ülevaated Läänemere mereheidiste levikust, koosseisust, biomassist, püsivusest jne. Puuduvad ka sotsiaalmajanduslikud analüüsid seoses mereheidiste esinemise/majandamisega ning koondamist vajavad seadusandlikud regulatsioonid, mis käsitlevad bioloogilise massi eemaldamist randadest/madalast rannikumerest. Mereheidiseid nähakse pigem tüütu nuhtlusena kui ressursina ja seda peamiselt tänu vähesele olemasolevale informatsioonile heidiste alternatiivsete kasutamisvõimaluste osas.


Projektis plaanitud peamised tegevused:

  • Kommunikatsioon ja sidusrühmade/avalikkuse teadlikkuse suurendamine.

Mereheidised on potensiaalne ressurss ning senine teadlikkus nende majandamisvõimalustest on vähene. Projekti raames läbiviidavad sotsiaalmajanduslikud analüüsid annavad ülevaate erinevatest arusaamadest ning probleemidest, millega mereheidistega seoses kokku puututakse. Tutvustades projekti raames saadud tulemusi ning näidisjuhtumeid nii rahvusvahelisel kui riiklikul/omavalitsuste tasandil erinevate tööseminaride, konverentside, meediaväljaannete abil ning tuues ühise laua taha erinevad huvigrupid nii riiklikust kui erasektorist loob see aluse rahvusvaheliseks laiapõhjaliseks koostööks ning alternatiivsete mereheidiste majandamise strateegiate arenguks.

  • Mereheidiste kasutuspotensiaali hindamine.

Antud tegevuste käigus kaardistakse mereheidiste hetkeolukord Läänemeres, hinnatakse mereheidiste tekkegaga seotud looduslikke mehhanisme, püsivust rannas ja madalas rannikumeres, kogust, liigilist koosseisu jne. Loodavad avalikud infomaterjalid teemadel: 1) Mereheidiste eemaldamise keskkonnamõju hinnang, 2) Head tava järgivad lahendused jätkusuutlikuks ning keskkonnasõbralikuks mereheidiste majandamiseks - täidavad puuduoleva infolünga ja pakuvad võimalusi meremajanduse arenguks. Mereheidiste kasutuspotensiaali ning kasutuse mõju keskkonnale ning keskkonnasihtide saavutamisele hinnatakse ka veeraamdirektiivi (EL VPRD 2000/60/EÜ), merestrateegia raamdirektiivi (MSRD 2008/56/EÜ) ja mereala planeerimisülesannete (mereplaneerimise raamistiku direktiivi 2014/89/EL) kontekstis. CONTRA projekti tegevused panustavad otseselt Eesti merestrateegia meetmekava tunnuse  D5 (eutrofeerumine)  eesmärki: Inimtekkelise    eutrofeerumise  negatiivsed  mõjud,  nagu  bioloogilise mitmekesisuse  vähenemine,  ökosüsteemi  seisundi  halvenemine,  vetikate  kahjulik  vohamine  ja hapnikupuudus põhjalähedases veekihis, on minimeeritud.

  • Mereheidiste kasutusvõimaluste analüüs ja juhendmaterjalide väljatöötamine.

Mereheidiste eemaldamise seaduslikkus keskkonnast on eraldi teema ning vajab iga omavalitsuse tasandil kohapõhist lähenemist: Mereheidised on kaitstud Loodusdirektiiviga (92/43/EÜ) ning Linnudirektiiviga (2009/147/EÜ), samas kui suplusvete direktiivi (2006/7/EÜ) kohaselt on omavalitsustel kohustus tagada suplusvee kvaliteet sh ka vajadusel mereheidiste eemaldamine. CONTRA projekt käsitleb antud teemat nii looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist ning annab vajadusel soovitused muudatusteks seadusandluses soosimaks majandusharu rahvusvahelist ja jätkusuutlikku arengut.    

 

Projekti raames uuritakse mereheidiste kasutusviise, mh väetise tootmine, biokatete tootmine, biogaasi tootmine, mereheidiste kasutamine randade erosiooni kaitseks. Saadud tulemused koondatakse lisaks teaduslikele ülevaateartiklitele ühtseks temaatiliseks nö nõuande komplektiks (Toolkit publication detailing beach wrack management options that help improving the environmental status of coastal systems), mis annab suuniseid piirkondlikeks arenguvõimalusteks mereheidistega seonduvalt.

Projekti eesmärgid valitud direktiivide võtmes: Projekti tegevused ja tulemused aitavad kaasa EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ), merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ja mereplaneeringu direktiivi (2014/89/EL) kohustuste täitmisele. Mereheidiste jätkusuutlik kasutamine võimaldab vähendada merekeskkonnas toitainete liigsust niing seeläbi aitab kaasa veepoliitika ka merestrateegia raamdirektiivi eutrofeerumisega seotud sihtide täitmisele. Mereplaneeringu direktiivi alusel, mis käsitleb mere biomajanduse eri aspekte, on oluline kaasata peamised mereheidiste piirkonnad merealade planeeringusse.

Projekti koduleht: https://www.beachwrack-contra.eu/

 

  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatud projektid merekeskkonna alaste teadmiste parendamiseks

Keskkonnaministeerium on EMKF rakenduskava 2014-2020 meetmest 8.3 "Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus" saanud rahastuse seitsme projekti elluviimiseks perioodil 2018 - 2020 kogusummas 1 256 268 eurot.

                     

Projektide eesmärgid ja tulemused:

Projekti „Mikroplastiku allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele“ eesmärgiks on määrata kindlaks mikroplastiku peamised allikad, merekeskkonda sattumise võimalikud teekonnad ning  toetada seeläbi vajalike ennetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist. Uurida esmakordselt kogu merekeskkonnas (nii veepinnal, veesambas kui setete ülemises kihis) ja valitud mereelustikus (pelaagiline kala, bentilise eluviisiga kala, põhjaloomastik) oleva mikroplastiku koguseid ja iseloomu. Projekti maksumus on 130 000 eurot.

    I etapi vahearuanne                III etapi vahearuanne

   II etapi vahearuanne 

Projekti "Mikroorganismide roll Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi, aineringe tüübi  ning isepuhastumisvõime määratlemisel" eesmärgiks on vesiviljeluseks (kalakasvatus) potentsiaalselt sobilike merealade mikroobikoosluste  ja  aineringluse eripärade kindlakstegemine mikroorganismide arvukuse, mitmekesisuse ja funktsionaalse (fototroofid, heterotroofid, kemotroofid; aeroobid, anaeroobid) jaotuse ning ajalis-ruumilise muutlikkuse alusel. Projekti maksumus on 170 000 eurot.

    I etapi vahearuanne              III etapi vahearuanne

   II etapi vahearuanne 

Projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ eesmärgiks on luua piirkondlikud vesiviljeluse kavad Eesti rannikumere jaoks, mis sisaldaks vesiviljeluse liikide ja vormide piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi ja piiranguid arvestades merekeskkonna seisundi parandamise võimalusi. Projekti maksumus on 256 300 eurot.

    I etapi vahearuanne              III etapi vahearuanne

   II etapi vahearuanne 

Projekti „Veealuse müra mõju hindamine kalastikule“ eesmärgiks on hinnata madalasagedusliku pideva veealuse müra võimalikku mõju rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk) töönduslike koondiste ruumilise ja sesoonse paiknemise dünaamikale Eesti mereruumis. Projekti maksumus on 150 000 eurot.

    I etapi vahearuanne_kalastik   I etapi vahearuanne_müra      III etapi vahearuanne_kalastik   III etapi vahearuanne_müra

   II etapi vahearuanne_kalastik   II etapi vahearuanne_müra

Projekti „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“ eesmärgiks on kalapüügist tuleneva surve mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele. Projekti maksumus on 69 970 eurot.

   I etapi vahearuanne   II etapi vahearuanne

Projekti „Piirkondlike kalapüügipiirangute ning kalade piirmõõtude kaasajastamine“ eesmärgiks on kalandusest tuleneva surve, ning liikide selektiivse väljapüügi (survetegur 8.3.) mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele. Projekti maksumus on 310 000 eurot.

   I etapi vahearuanne   II etapi vahearuanne

Projekti „Ohtlike ainete sisaldus kalades“ eesmärgiks on saada ülevaade inimese tervist ohustada võivate teatud saasteainete sisaldustest Eestis püütavas Läänemere kalas. Räime näitel antakse hinnang ohtlike ainete sisalduse sõltuvusele kalade vanusest ja rasvasuse varieeruvusest eri sesoonidel. Projekti maksumus on 169 998 eurot.

   I etapi vahearuanne   Lisa 1 Metoodika        III etapi vahearuanne  Lisa 1 Analüüside tulemused

   II etapi vahearuanne

 

 
  • Eesti-Läti koostööprojekt GURINIMAS

Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool ning neli ametiasutust Lätist algatasid koostööprojekti Riia lahe lämmastikureostuse parema ohjamise korraldamiseks. Projektis keskendutakse uudsele metoodikale, mis võimaldab lämmastikust tingitud probleemide hindamisel arvesse võtta lämmastiku erinevaid reaktiivseid vorme. Teatavasti liigub lämmastik keskkonnas ja ökosüsteemides erinevate ühenditena ja erinevates vormides - õhus leidub lämmastikku lihtainena, vees aga nitraatioonidena, kütuste põlemisel eralduvates heitgaasides aga gaasilise lämmastikoksiidina. Selleks, et lämmastiku liikumist keskkonnas paremini kontrollida ning leida igale konkreetsele lämmastikutekke allikale õiged meetmed arvutatakse projekti käigus välja kõikide erinevate lämmastiku reaktiivsete vormide liikumine keskkonnas. Projekti käigus püütakse leida saadud info põhjal neid tegevusi, mis enim aitavad kaasa Riia lahe veeseisundi paranemisele.

Täpsem ülevaade projektis on saadaval projekti ingliskeelsel lehel: http://www.envir.ee/en/news-goals-activities/protection-marine-environment/est-lat-project-gurinimas

Projekti rahastab Euroopa Liidu Eesti-Läti Interreg programm, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kõik projektipartnerid.

 
  • Väikese väina tamm

Töögrupp analüüsib Väikese väina tammi avamist. Töögrupi liikmeteks on nii Keskkonnaministeeriumi esindajad, Saare maakonna ja valdade esindajad kui ka MKMi esindajad. Vajadusel kaasatakse töögruppi ka eksperte.

Esimese kohtumise protokoll (15.01.2016)
Teise kohtumise protokoll (15.02.2016)

  

     

  • Vetikamattide eemaldamine Tallinna lahest
     

Tegemist on KIK projektiga nr 11753. Tallinna lahe seisundit peetakse halvaks eeskätt just suvekuudel merepoolt Pirita teele kanduva haisu tõttu. Kui vetikamatt substraadilt lahti rebitakse, uhutakse see randa, kus lagunemisprotsesside käigus tekib nii ebameeldiv lõhn kui ka ebameeldiv vaatepilt. Projekti tulemusena saadakse meetodid ja võtted vetikate eemaldamiseks lahest ja info vetikate kasvu ohjamiseks. Arendatud meetodeid saab edaspidi kasutada samas piirkonnas või muudes piirkondades uuesti.

Aruanne: Tallinna lahe seisundi parandamise meetmete katsetamine ja mõju hindamine aruanne (2017)

Aruanne: Tallinna lahes Pirita tee äärses piirkonnas vetikate kasvu võimaldavate kasvutingimuste määratlemine ja kasvu soodustavate tingimuste hindamise metoodika koostamise aruanne (2017)
 

 

  • Läviväärtuste kehtestamine Eesti mereala hindamiseks MSRD 11. tunnuse (veealuse müra) kriteeriumite järgi

Töö eesmärk oli välja töötada Merestrateegia raamdirektiivi Komisjoni otsuses loetletud veealuse müra esmaste kriteeriumite kohta teaduslikult põhjendatud läviväärtused, kirjeldada nende leidmise metoodika ja kirjeldada läviväärtuse seost surveteguri(te)ga. 

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Aruanne: Veealuse müra läviväärtused Eesti merealal aruanne (2017)

 

  • Veealuse pidevmüra uuringud Liivi lahe rannikumeres (2018-2019)

Projekti eesmärk oli tuvastada veealuse pidevmüra tase rannikumeres ja võrrelda sealset mürakoormust suurte laevateede äärse veealuse pidevmüra helitasemetega. Lisaks katsetati veealuse müra helisalvestustest hülgehäälitsuste eristamisvõimalusi, mida saaks kasutada edasistel mereuuringutel, ning hinnati müra mõju Liivi lahe hülgepopulatsioonile.

Tööd rahastati SA KIK projektist nr 14775 "Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi täitmine: mikroprügi ja veealuse müra uuringud ning ohustatud liikide nimistu uuendamine" 

Aruanne: Veealuse müra uuringud Liivi lahe rannikumeres (2019; pdf, 3 MB) 

 

  • MSRD nõuetele vastava merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine

Projekti eesmärgiks on välja töötada MSRD nõudmistel ja soovitustel põhinev merekeskkonna seisundi hindamissüsteem, mis võimaldab MSRD erinevate tunnuste ja nende alajaotuste vahelist hindamistulemuste agregeerimist. Süsteem sisaldab nii ruumilise, ajalise kui struktuurse hindamistulemuste agregeerimise reegleid, mis võimaldaks anda hinnangut merekeskkonna seisundi kohta nii üksikute merealade, perioodide kui tunnuste ja nende komponentide kaupa.

Aruanne: Merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine vastavalt MSRD nõuetlee (2016)

 

 

  • MSRD nõuetele vastavate läviväärtuste väljatöötamine Eesti mereala seisundi hindamiseks

Projekti eesmärk oli välja töötada kriteeriumite läviväärtused, mille kohta senini norme või muid hindamisaluseid pole, kirjeldada nende leidmise metoodika, arvestades Komisjoni otsuses 2017/848/EL  toodud metoodikastandardeid, spetsifikatsioone ja standardmeetodeid, kirjeldada läviväärtuse seost surveteguritega.

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Aruanne: Läviväärtuste väljatöötamine Eesti mereala seisundi hindamiseks (2018)

  • Veesamba ja merepõhja setete mikroprügi uuringud Eesti merealal

Mikroprügiks loetakse alla 5 mm diameetriga tehislikke mikroskoopilisi materjaliosakesi, mis on sageli palja silmaga nähtamatud. Sellised osakesed võivad olla plastist, kummist-, töödeldud puitmaterjalist, klaasist, metallist või sünteetilisest tekstiilist. Merekeskkonda satub mikroprügi sanitaar- ja heitvetest, tööstusest, kalandusest, turismist, laevandusest ning otsese merre heitmise või suurema prahi lagunemise teel. Mikroprügi uuringute tellimise otstarve on selgitada mere pinnakihis ja merepõhja setetes leiduva mikroprügi hulka, selle koostist, testida erinevaid seiremeetodeid ning saadud informatsioonist lähtuvalt hinnata Eesti mereala keskkonnaseisundit. 

Mikroprügi uuringuid on rahastanud SA KIK.

Aruanne: Veesamba mikroprügi seire Eesti merealal (2017)

Aruanne: Merepõhja setete mikroprügi pilootseire Eesti merealal (2017)

Aruanne: Mikroprügi sisalduste uuring merevee pinnakihist ja mere põhjasetetest (2018) (4,1 MB) 

  • Troofiliste gildide vahelise tasakaalu hindamise indikaatorite väljaarendamine

Töö eesmärgiks oli välja töötada Merestrateegia raamdirektiivi nõuetele vastava mere toiduvõrkude indikaatori Eesti mereala jaoks, mis hõlmaks vähemalt kolme troofilist gildi (liikide rühm, mis tarbib sarnast toitu sarnasel viisil, olenemate süstemaatilisest kuuluvusest) ja oleks kasutatav saadaolevate mereseire andmetega ning rakendatav mereseisundi hinnangu koostamisel. 

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.

Aruanne: Troofiliste gildide vahelise tasakaalu hindamise indikaator aruanne (2017)

 

  • Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire

Eesmärgiks oli saada esialgne informatsioon mikroobse koosluse struktuuri ja erinevate patogeensete bakterite ja viiruste esinemise kohta Eesti merealal. Uurimisprojekt viidi läbi Soome lahes Tallinna sadama, Muuga sadama ja Pirita suplusranna piirkonnas. Tööd teostas Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut.

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“

Aruanne: Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire (2018)

 

 

  • Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine 

Töö eesmärgiks oli välja töötada Eesti mereala survetegurite (koormuste) indeks, mis arvestaks kõiki MSRD Lisas III loetletud survetegureid ja mis võimaldaks lihtsalt ning arusaadavalt hinnata inimtegevuse poolt Eesti merealale avaldatavat kumulatiivset survet.

Aruanne: Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine (2016)

 

  • Väheväärtuslike kalaliikide ja võõrliikide efektiivse väljapüügi metoodika analüüs

Võõrliigid, nt. ümarmudil ning hõbekoger on väga kiiresti Eesti rannikumeres levinud ning saavutanud suure asustustiheduse. Samas on töönduspüügi väheväärtuslik kaaspüük, sealhulgas ka võõrliigid ning vigastuste või parasiteerituse tõttu kaubandusliku väärtuse minetanud kala, kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Võõrliikide kõrge arvukuse tõttu on aga nende kalade kaaspüük kohati märkimisväärne. Käesoleva uuringu eesmärk oli testida sobivaimaid selektiivseid püügimeetodeid, mis võimaldaks suurendada ümarmudila ja hõbekogre püüki rannikumerest, suurendamata seejuures püügikoormust teistele kalaliikidele.

Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“

Aruanne: Väheväärtuslike kalaliikide ja võõrliikide efektiivse väljapüügi metoodika analüüs (2018)

 

 

 


Kaubalaeva Volare/Alta keskkonnaohtlikkuse uuring
 

Kreeklaste kaubalaev Volare/Alta sõitis Lääne-Saaremaal Ariste lahes madalikule 29. novembril aastal1980. Laev sõitis karile tühja lastiga.

2014. aasta mais kontrollis Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo teadet naftareostusest Ariste lahes. Vaatluse käigus tuvastati õli jälgi, mis andis alust kahtlustusteks, et laevakeres võib olla endiselt õli jääke. 14. mail kohtusid Veeteede Ameti, Keskkonnaministeeriumi, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, kes tõdesid, et vrakk ei kujuta meresõiduohutuse seisukohast ohtu, kuid puuduvad andmed vraki keskkonnaohtlikkuse kohta. Lepiti kokku, et Keskkonnaministeerium tellib uuringu, millega saab selgeks, kas vrakk on keskkonnaohtlik või mitte.

Keskkonnaministeerium esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 2014. aasta I vooru kiireloomulise projekti "Uppunud kaubalaeva Volare/Alta vraki keskkonnaohtlikkuse uuring Ariste lahes" taotluse. KIK eraldas uuringu tegemiseks 39 000 eurot. Uuringu viis läbi  OÜ Keskkonnauuringute Keskus 2014. aasta suvel ajavahemikus 24. juuli kuni 30. september.

 

 

Viimati uuendatud: 20. september 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.