Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine
MAK2030 protsess
MAK2030 juhtkogu koosseis.
MAK2030 metsakogu koosseis.
Juhtkogu
Päevakava
Metsanduse arengukava koostamise protsessi kirjeldus
Üldine taustamaterjal
Riigikontrolli märgukiri metsanduse arengukava koostamise osas
Juhtkogu koosseis
Juhtkogu töökord (Marku Lamp)
MAK2030 koostamise protsess (Peeter Vihma)
MAK2030 koostamine ja taustamaterjalid (Kristel Järve)
Kohtumise protokoll
MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.
Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.
Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.
Metsanduse arengukava alusmaterjali tutvustus - selgitus probleemrühmade juurde
Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused
Päevakava
MAK2030 maikuus toimunud huvirühmade arutelude koondtulemused
Peale huvirühmade kohtumist saadetud lisaettepanekud
Juhtkogu 17. juuni kohtumise materjalid
Strateegia „Eesti 2035” (Eili Lepik, Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja)
Ülevaade protsessist (Kristel Järve)
Ülevaade huvirühmade aruteludest (Kristel Järve)
Peale 17. juuni kohtumist saadetud materjalid
Ülevaade metsanduse arengukava aastani 2030 arengustsenaariumite koostamise põhimõtetest, ülesehitusest ja metoodikast
Kohtumise protokoll
Arengustsenaariumid
MAK2030 arengustsenaariumite esimene tööversioon
MAK2030 arengustsenaariumite lisa
Materjalid juhtkogu detsembri kohtumisteks
Tagasiside juhtkogu ettepanekutele arengustsenaariumite osas
MAK2030 arengustsenaariumite teine tööversioon
Arengustsenaariumites kasutatavate mõistete selgitused
MAK2030 protsess ja juhtkogu tööplaan (Kristel Järve)
MAK2030 arengustsenaariumit tutvustus (Kristel Järve)
11. detsembri kohtumise protokoll
MAK2030 edasine protsess (Kristel Järve)
Kliimamuutused ja mets (Dr. Annela Anger-Kraavi)
Lageraie alternatiivid. Püsimetsanduse võimalused (prof. Hardi Tullus)
Teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (Karel Lember)
Elurikkuse kaitsest (Taimo Aasma)
Metsa- ja puidusektori roll majanduses (Tõnu Ehrpais)
Loodusturismi majandusmõju ja metsandus (Bert Rähni)
17. detsembri kohtumise protokoll
Vastavalt detsembris toimunud juhtkogu otsusele alustas Keskkonnaministeerium etapiviisilise MAK2030 eelnõu koostamisega.
20. jaanuar juhtkogule arvamuste esitamiseks saadetud MAK2030 alameesmärkide ja mõõdikute seadmise tööversioon.
18. veebruar juhtkogule saadetud MAK2030 alameesmärkide ja mõõdikute kommentaaride tagasiside koos kavadatavate tegevuste tööversiooniga.
Juhtkogule saadetud tagasiside 25. veebruari kommentaaridele MAK2030 alaeesmärkide, mõõdikute ja tegevuste kohta
Juhtkogule teadmiseks saadetud materjalid:
Vabariigi valitsuse määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
Määruse seletuskiri
Määrust tutvustav ettekanne
Uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“
Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaade metsaökosüsteemide seisundist olemasolevate seirete põhjal (Riigikontrolli tellitud töö)
Juhtkogu 26. juuni kohtumise materjalid:
MAK2030 eesmärgid ja mõõdikud_töörühm 12.06.2020_juhtkogule
Mõõdikute töörühma 12.06.2020 üldised järeldused
MAK2030 alaeesmärgid (Kristel Järve)
MAK2030 hetkeseis ja ettepanekud protsessile (Kristel Järve)
Juhtkogu tagasiside alaeesmärkidele 15.06.2020
Juhtkogu kohtumise protokoll 26.06.2020
Juhtkogu 28. septembri kohtumise materjalid:
MAK2030 hetkeseis (Kristel Järve)
Elurikkuse kaitsest (Taimo Aasma)
Elurikkuse kriis ja selle mõju inimeste tarbitavatele ökohüvedele (Jaan Liira)
Juhtkogu kohtumise protokoll 28.09.2020
Juhtkogu 13. oktoobri kohtumise materjalid:
Sissejuhatus (Kristel Järve)
Juhtkogus sõnastatud alaeesmärgid
Juhtkogu kohtumise protokoll 13.10.2020
Juhtkogu 21. oktoobri kohtumise materjalid:
Sissejuhatus (Kristel Järve)
Mõõdikute töörühma järeldused (Kristel Järve)
Protsessikava (Kristel Järve)
Alaeesmärkide sõnastamine juhtkogus
Mõõdikute koondamine juhtogus
Juhtkogu kohtumise protokoll 21.10.2020
Metsakogu
Õppimise faasis tutvustatakse kogunenud inimestele metsanduse taustsüsteemi, sh millised on praegused seadused ja rahvusvahelised kokkulepped. Samuti tutvustatakse MAK ettepaneku koostamise käigus sõnastatud probleeme ning erinevaid võimalikke lahendusvariante. Õppimise faasi käigus valitakse laudkondades välja olulisemad probleemid, millega edasi töötatakse arutelu faasides.
Arutamise faasis arutatakse lahendusi etteantud probleemidele, mis on õppimise faasi lõpus välja valitud. Probleemid jaotatakse laudkondade vahel ning arutatakse väiksemas rühmas. Probleemide lahendusel lähtutakse väljapakutud lahendusvariantidest, mida laudkonnal on võimalik vajadusel ümber sõnastada. Peale arutelu esitletakse lahendusettepanekuid suurele ringile ning võrreldakse neid omavahel.
Otsustamise faasis on eesmärgiks jõuda konkureerivate ettepanekute vahel konsensusliku sõnastuseni. Selleks jagatakse konkureerivad ettepanekud laudkondade vahel laiali ning neid sünteesitakse. Seepeale tutvustatakse tulemusi suures ringis.
Otsustamise faasi lõpus valitakse end üles seadnud kandidaatide vahel kaks metsakogu esindajat, kes osalevad huvirühmade töös maikuu jooksul. Samuti valitakse kaks asendusliiget, kes vajadusel asendavad esindajaid.
MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.
Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.
Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.
Metsanduse arengukava alusmaterjali tutvustus - selgitus probleemrühmade juurde
Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused
Metsakogu liikmed
Metsakogu päevakava
Metsakogu taustamaterjalid
Metsakogu 30 märts ettekanded
Maailmatrendid, kokkulepped ja metsakogu alusmaterjalid (K. Järve)
Metsandusalane seadusandlus (K. Ligi)
Millised on Eesti metsad metsanduse vaatevinklist (H. Tullus)
Metsade ökoloogia (J. Liira)
Sihtrühmade uuring (M. Kiisel)
Looduskaitse rahvusvaheliselt ja Eestis (H. Zingel, T. Aasma)
Mida puidust tehakse (J. Kers)
07.04.2019 valisid Metsakogu liiked enda seast 2 liiget koos asendusliikmetega, kelle ülesandeks on metsakogus kirjeldatud lahendused huviruppide aruteludesse viia.
Valituks osutusid:
- Helen Vimberg
- Ülo Vendland
Asendusliikmed
- Tõnu Lukas
- Hele Kängsepp
Metsakogu liikmete rahulolu küsitluste tulemusega on võimalik tutvuda siin
Huvirühmade arutelud
Huvirühmade aruteludes osalevad lisaks juhtkogule ja metsakogule:
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsaselts
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
Luua Metsanduskool
Kotkaklubi
Eesti Kaugmetsaomanike Liit
Eesti Puitmajaliit
MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Keskühistu Eramets
Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu MTÜ
Eesti Metsloomaühing MTÜ
Eesti Planeerijate Ühing
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Arhitektide Liit
Süstematiseeritud alusmaterjal probleemide arutamiseks
MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.
Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.
Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.Metsanduse arengukava alusmaterjali tutvustus - selgitus probleemrühmade juurde
Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused
Huvirühmade aruteludes osalejate esitatud ettepanekud probleemide lahendusteks:
Asko Lõhmus
Eesti Erametsaliit
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Maaülikool
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsaselts
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Kutseliste Mesinike Ühing
Kotkaklubi
Maaeluministeerium
Maavalla Koda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Metsatöötajate Ametiühing
Planeerijate Ühing
Puitmajaliit
Siseministeerium
Huvirühmade aruteludes osalejatele saadetud süstematiseeritud ettepanekud
Süstematiseerimisel on lähtutud ettepanekutes pakutud lahenduste sisust kombineeritult võimaliku probleemi lahendusega. Koondatud ettepanekute põhjal on välja toodud lahendusvariandid, mis on aluseks huvirühmade aruteludele.
Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused
Huvirühmade kohtumised
6-7. mai päevakava
16-17. mai päevakava
20-21. mai päevakava
6. mai kohtumise protokoll
6. mai sissejuhatav ettekanne (Kristel Järve)
6. mai sisse juhatav ettekanne (Peeter Vihma)
7. mai kohtumise protokoll
16. mai kohtumise protokoll
16. mai ettekanne raiestsenaariumitest ning metsavaru muutustest (Enn Pärt KAUR)
16. mai ettekanne metsa ja kliimamuutuste seostest (Dr. Annela Anger-Kraavi Cambridge University)
17. mai kohtumise protokoll
20. mai kohtumise protokoll
21. mai kohtumise protokoll
Huvirühmade arutelude koondtulemused
Stsenaariumide koostamine
Arengustsenaariumd koostati ajavahemikus juuni lõpp kuni septembri keskpaik 2019 ning arengustsenaariumide koostamisel osalesid valdkonna teadlased: Erkki Karo (TTÜ), Helen Sooväli-Sepping (TLÜ), Jaan Liira (TÜ) ja Henn Korjus (EMÜ).
MAK2030 raames loodavate arengustsenaariumite eesmärk on pakkuda nelja alternatiivset tulevikuvaadet, mille alusel on võimalik analüüsi ja mõtteharjutuse tulemusena vaadelda, millised valikud võivad viia missuguste tulemusteni. See omakorda aitab tänastel otsustajatel valikuid langetada: milliseid strateegiaid on mõtet luua, millised tulevikuprojektsioonid vastavad rohkem meie tänastele soovidele ja ootustele. Kirjeldatud arengustsenaariumite puhul tuleb arvestada, et need on vaid üks nägemus võimalikest tulevikuprojektsioonidest, mille eesmärk on stsenaariumitega katta võimalikult suur hulk MAK2030 huvirühmade arutelude lahendusettepanekuid.
Eeldused, millest arengustsenaariume kirjutades lähtuti:
- eesmärk on kirjeldada erinevaid valikuid, täpsemalt nelja võimalikku metsanduse tulevikuversiooni;
- iga stsenaarium lähtub esmajoones MAK2030 huvirühmade arutelude lahendusettepanekutest, vajadusel on kasutatud sarnast ja stsenaariumisse sobilikku üldistustaset;
- igat stsenaariumi on vajadusel täiendatud erinevate ettepanekute sidususe tagamiseks ning tervikliku stsenaariumi kujundamiseks ekspertteadmiste põhjal ka uute lahendustega.
Sellise lähenemise eesmärk oli koostada võimalikult atraktiivsed aga ka terviklikud, realistlikud ja jätkusuutlikud stsenaariumid, mille vahel on otsustajatel sisuliselt võimalik valida. Seepärast on stsenaariumitesse koondatud just mitmekülgsed vaated metsa tulevikust, mis hõlmavad selle erinevaid aspekte, ning kuigi igal stsenaariumil on oma rõhuasetus, käsitleb igaüks neist siiski kombinatsiooni erinevatest teemadest.
Arengustsenaariumite tööversioon
Asko Lõhmus (Tartu Ülikool ettepanekud 1 ja 2)
Eesti Erametsaliit
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Loodusturismi Ühing
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Metsataimetootjate Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Taastuvenergia Koda
Maavalla Koda
Metsatöötajate Ametiühing
Rahandusministeerium
