MAK2030 koostamise töörühmade kohtumised

MAK 2030 protsessi eesmärk on saavutada laiapõhjaline konsensuslik kokkulepe erinevate valdkondade, kohustuste ja osapoolte vahel jätkusuutliku metsanduse suunamiseks metsanduse arengukava abil.
MAK2030 juhtkogu koosseis.  
MAK2030 metsakogu koosseis.

MAK2030 protsessi kirjeldusega on võimalik lähemalt tutvuda siin

Juhtkogu koosneb huvirühmade, riigi- ja uurimisasutuste esindajatest. Juhtkogu peamine eesmärk on saavutada konsensus metsa arengustsenaariumi osas ning esitada keskkonnaministrile metsanduse arengukava terviktekst.

Süstematiseeritud alusmaterjal probleemide arutamiseks

MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.

Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.

Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.

Metsanduse arengukava alusmaterjali tutvustus - selgitus probleemrühmade juurde
Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused

Juhtkogu 17. juuni kohtumiseks ettesaadetud materjalid

Päevakava
MAK2030 maikuus toimunud huvirühmade arutelude koondtulemused
Peale huvirühmade kohtumist saadetud lisaettepanekud

Juhtkogu 17. juuni kohtumise materjalid

Strateegia „Eesti 2035” (Eili Lepik, Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja)
Ülevaade protsessist (Kristel Järve)
Ülevaade huvirühmade aruteludest (Kristel Järve)

Peale 17. juuni kohtumist saadetud materjalid

Ülevaade metsanduse arengukava aastani 2030 arengustsenaariumite koostamise põhimõtetest, ülesehitusest ja metoodikast
Kohtumise protokoll

Arengustsenaariumid

MAK2030 arengustsenaariumite esimene tööversioon
MAK2030 arengustsenaariumite lisa


Materjalid juhtkogu detsembri kohtumisteks

Tagasiside juhtkogu ettepanekutele arengustsenaariumite osas
MAK2030 arengustsenaariumite teine tööversioon
Arengustsenaariumites kasutatavate mõistete selgitused

 

Juhtkogu 11. ja 17. detsembri kohtumiste materjalid

MAK2030 protsess ja juhtkogu tööplaan (Kristel Järve)
MAK2030 arengustsenaariumit tutvustus (Kristel Järve)
11. detsembri kohtumise protokoll

MAK2030 edasine protsess (Kristel Järve)
Kliimamuutused ja mets (Dr. Annela Anger-Kraavi)
Lageraie alternatiivid. Püsimetsanduse võimalused (prof. Hardi Tullus)
Teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (Karel Lember)
Elurikkuse kaitsest (Taimo Aasma)
Metsa- ja puidusektori roll majanduses (Tõnu Ehrpais)
Loodusturismi majandusmõju ja metsandus (Bert Rähni)
17. detsembri kohtumise protokoll

Juhtkogu tegevus aastal 2020

Vastavalt detsembris toimunud juhtkogu otsusele alustas Keskkonnaministeerium etapiviisilise MAK2030 eelnõu koostamisega.

20. jaanuar juhtkogule arvamuste esitamiseks saadetud MAK2030 alameesmärkide ja mõõdikute seadmise tööversioon.
18. veebruar juhtkogule saadetud MAK2030 alameesmärkide ja mõõdikute kommentaaride tagasiside koos kavadatavate tegevuste tööversiooniga. 

Juhtkogule teadmiseks saadetud materjalid:
Vabariigi valitsuse määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
Määruse seletuskiri
Määrust tutvustav ettekanne
Uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“
Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaade metsaökosüsteemide seisundist olemasolevate seirete põhjal (Riigikontrolli tellitud töö)

Metsakogu on metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) koostamiseks ellu kutsutud rahvakogu, mille eesmärk on anda hääl inimestele, kes ei ole huvirühmade kaudu esindatud. Metsakogu ülesandeks on arutelude kaudu välja pakkuda lahendusi arengukava ettevalmistamise käigus sõnastatud probleemidele. Metsakogu moodustab 50 inimest, kes on loositud välja ennast üles seadnud kandidaatide vahel. Metskogu protsessi käigus osalevad selle töös arutelujuhid, et suunata arutelu konsensuse suunas, lahendada konflikte ning panustada oma teadmistega metsanduse valdkonnast. Metsakogu kohtumised toimuvad 30.-31. märtsil ja 6.-7. aprillil 2019.

Metsakogu kohtumised on jagatud kolme faasi:

Õppimise faasis tutvustatakse kogunenud inimestele metsanduse taustsüsteemi, sh millised on praegused seadused ja rahvusvahelised kokkulepped. Samuti tutvustatakse MAK ettepaneku koostamise käigus sõnastatud probleeme ning erinevaid võimalikke lahendusvariante. Õppimise faasi käigus valitakse laudkondades välja olulisemad probleemid, millega edasi töötatakse arutelu faasides.

Arutamise faasis arutatakse lahendusi etteantud probleemidele, mis on õppimise faasi lõpus välja valitud. Probleemid jaotatakse laudkondade vahel ning arutatakse väiksemas rühmas. Probleemide lahendusel lähtutakse väljapakutud lahendusvariantidest, mida laudkonnal on võimalik vajadusel ümber sõnastada. Peale arutelu esitletakse lahendusettepanekuid suurele ringile ning võrreldakse neid omavahel.

Otsustamise faasis on eesmärgiks jõuda konkureerivate ettepanekute vahel konsensusliku sõnastuseni. Selleks jagatakse konkureerivad ettepanekud laudkondade vahel laiali ning neid sünteesitakse. Seepeale tutvustatakse tulemusi suures ringis.
Otsustamise faasi lõpus valitakse end üles seadnud kandidaatide vahel kaks metsakogu esindajat, kes osalevad huvirühmade töös maikuu jooksul. Samuti valitakse kaks asendusliiget, kes vajadusel asendavad esindajaid.

Süstematiseeritud alusmaterjal probleemide arutamiseks

MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.

Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.

Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.

Metsanduse arengukava alusmaterjali tutvustus - selgitus probleemrühmade juurde
Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused

Metsakogu kohtumine 30-31 märts

Metsakogu liikmed
Metsakogu päevakava
Metsakogu taustamaterjalid
 

Metsakogu 30 märts ettekanded

Maailmatrendid, kokkulepped ja metsakogu alusmaterjalid (K. Järve)
Metsandusalane seadusandlus (K. Ligi)
Millised on Eesti metsad metsanduse vaatevinklist (H. Tullus)
Metsade ökoloogia (J. Liira)
Sihtrühmade uuring (M. Kiisel)
Looduskaitse rahvusvaheliselt ja Eestis (H. Zingel, T. Aasma) 
Mida puidust tehakse (J. Kers)

Metsakogu arutelude tulemused

07.04.2019 valisid Metsakogu liiked enda seast 2 liiget koos asendusliikmetega, kelle ülesandeks on metsakogus kirjeldatud lahendused huviruppide aruteludesse viia.

Valituks osutusid:

• Helen Vimberg
• Ülo Vendland

Asendusliikmed

• Tõnu Lukas
• Hele Kängsepp

Metsakogu liikmete rahulolu küsitluste tulemusega on võimalik tutvuda siin

Huvirühmade arutelude tulemuseks on metsanduses kirjeldatud probleemide lahendamise ettepanekud. Aruteludel saavad osaleda juhtkogu liikmed ning huvirühmade ja metsakogu esindajad. Aruteludesse kutsutakse huvirühmi laiemalt kui juhtkogusse. Vajadusel kaasatakse valdkondlikke eksperte. Huvirühmade arutelud toimuvad 6.-7., 16.-17. ja 20.-21. mail 2019.

Huvirühmade aruteludes osalevad lisaks juhtkogule ja metsakogule:
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsaselts
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
Luua Metsanduskool
Kotkaklubi
Eesti Kaugmetsaomanike Liit
Eesti Puitmajaliit
MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Keskühistu Eramets
Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu MTÜ
Eesti Metsloomaühing MTÜ
Eesti Planeerijate Ühing
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Arhitektide Liit

Süstematiseeritud alusmaterjal probleemide arutamiseks

MAK2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud 101 probleemi ning MAK2030 alusuuringu 16 alateemat on koondatud olemuselt sarnaste probleemide osas kokkuvõtlike probleemrühma alla ning igale rühmale on lisatud töörühmade ning alusuuringu kirjeldused ning Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud taustamaterjalid.

Mõnel probleemil on seosed mitme Forest Europe (FE) kriteeriumiga, mistõttu sobituvad nad mitmesse erinevasse rühma. Sellest tulenevalt on mõne probleemi paiknemist FE kriteeriumide struktuuris võrreldes MAK 2030 koostamise ettepaneku lisaga 1 muutnud. Samuti käsitlevad mitmed töörühmades sõnastatud probleemid sama teemat erinevast vaatenurgast, kandes mõnikord ka vastandlikke sõnumeid. Neis juhtumites kajastub metsateemade komplekssus. Metsapoliitiliste lahenduste leidmine nõuab säärastel juhtudel nii positiivseid ja negatiivseid mõjusid kui metsanduse erinevaid ülesandeid arvesse võtvat kaalutlemist.

Iga dokumendi lõpus on kõikide rühmas nimetatud probleemide täispikad probleemikaardid. Probleemikaardid, alusuuring ja taustamaterjal täiendavad üksteist.

Metsanduse arengukava alusmaterjali tutvustus - selgitus probleemrühmade juurde
Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused

Huvirühmade aruteludes osalejate esitatud ettepanekud probleemide lahendusteks:
Asko Lõhmus
Eesti Erametsaliit
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Maaülikool
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsaselts
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu 
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Kutseliste Mesinike Ühing
Kotkaklubi
Maaeluministeerium
Maavalla Koda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Metsatöötajate Ametiühing
Planeerijate Ühing
Puitmajaliit
Siseministeerium

Huvirühmade aruteludes osalejatele saadetud süstematiseeritud ettepanekud

Süstematiseerimisel on lähtutud ettepanekutes pakutud lahenduste sisust kombineeritult võimaliku probleemi lahendusega. Koondatud ettepanekute põhjal on välja toodud lahendusvariandid, mis on aluseks huvirühmade aruteludele.

Elurikkuse ja metsamajanduse seosed
Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism
Metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri vähene teadvustamine
Metsade roll süsinikuringes
Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine
Metsade tootlike funktsioonide säilitamine
Metsamajanduse ruumiline kavandamine
Metsandus majanduses ja tööhõives
Metsanduse infrastruktuur
Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine
Metsaomandi struktuur ja kultuur
Metsandusteabe kogumine ning kasutamine
Raiemaht ja ökoloogilised väärtused

Huvirühmade kohtumised

6-7. mai päevakava
16-17. mai päevakava
20-21. mai päevakava

6. mai kohtumise protokoll
6. mai sissejuhatav ettekanne (Kristel Järve)
6. mai sisse juhatav ettekanne (Peeter Vihma)
7. mai kohtumise protokoll
16. mai kohtumise protokoll
16. mai ettekanne raiestsenaariumitest ning metsavaru muutustest (Enn Pärt KAUR)
16. mai ettekanne metsa ja kliimamuutuste seostest (Dr. Annela Anger-Kraavi Cambridge University)
17. mai kohtumise protokoll
20. mai kohtumise protokoll
21. mai kohtumise protokoll
Huvirühmade arutelude koondtulemused

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel koostatakse koostöös teadlastega huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekute põhjal metsanduse arengustsenaariumid. Lisaks keskkonnamõjudele hinnatakse ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Arengustsenaariumd koostati ajavahemikus juuni lõpp kuni septembri keskpaik 2019 ning arengustsenaariumide koostamisel osalesid valdkonna teadlased: Erkki Karo (TTÜ), Helen Sooväli-Sepping (TLÜ), Jaan Liira (TÜ) ja Henn Korjus (EMÜ). 

MAK2030 raames loodavate arengustsenaariumite eesmärk on pakkuda nelja alternatiivset tulevikuvaadet, mille alusel on võimalik analüüsi ja mõtteharjutuse tulemusena vaadelda, millised valikud võivad viia missuguste tulemusteni. See omakorda aitab tänastel otsustajatel valikuid langetada: milliseid strateegiaid on mõtet luua, millised tulevikuprojektsioonid vastavad rohkem meie tänastele soovidele ja ootustele. Kirjeldatud arengustsenaariumite puhul tuleb arvestada, et need on vaid üks nägemus võimalikest tulevikuprojektsioonidest, mille eesmärk on stsenaariumitega katta võimalikult suur hulk MAK2030 huvirühmade arutelude lahendusettepanekuid. 

Eeldused, millest arengustsenaariume kirjutades lähtuti:
- eesmärk on kirjeldada erinevaid valikuid, täpsemalt nelja võimalikku metsanduse tulevikuversiooni;
- iga stsenaarium lähtub esmajoones MAK2030 huvirühmade arutelude lahendusettepanekutest, vajadusel on kasutatud sarnast ja stsenaariumisse sobilikku üldistustaset;
- igat stsenaariumi on vajadusel täiendatud erinevate ettepanekute sidususe tagamiseks ning tervikliku stsenaariumi kujundamiseks ekspertteadmiste põhjal ka uute lahendustega.

Sellise lähenemise eesmärk oli koostada võimalikult atraktiivsed aga ka terviklikud, realistlikud ja jätkusuutlikud stsenaariumid, mille vahel on otsustajatel sisuliselt võimalik valida. Seepärast on stsenaariumitesse koondatud just mitmekülgsed vaated metsa tulevikust, mis hõlmavad selle erinevaid aspekte, ning kuigi igal stsenaariumil on oma rõhuasetus, käsitleb igaüks neist siiski kombinatsiooni erinevatest teemadest.

Juhtkogule saadeti arengustsenaariumide esialgne versioon ettepanekute esitamiseks 30. septembril 2019. 
Arengustsenaariumite tööversioon

Juhtkogu tagasisede arengustsenaariumite tööversioonile:
Asko Lõhmus (Tartu Ülikool ettepanekud 1 ja 2)
Eesti Erametsaliit
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Loodusturismi Ühing
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Metsataimetootjate Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Taastuvenergia Koda
Maavalla Koda
Metsatöötajate Ametiühing
Rahandusministeerium