Sa oled siin

Mahajäetud turbatootmisalad

2011. aasta 23. jaanuarist kehtib keskkonnaministri määrus "Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri", mis on vajalik selleks, et varem kaevandada antud turbaaladelt, mida kaevandajad on eri põhjustel hüljanud, saaks turbavaru lõpuni kaevandada ning hiljem need alad ka korrastada.

Turbaalad hõlmavad Eesti territooriumist 1,2 mln ha ehk üle viiendiku maismaast; 1 protsendi sellest alast katavad mahajäetud freesturbaväljad. Need alad on juba kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud. Arvestades, et Eestist lähtuv kasvuhoonegaaside emissioon on pindalaühiku kohta küllalt suur, oleks juba avatud alade lõpuni kaevandamisega võimalik heitkoguseid vähendada, samal ajal aga maavara säästvalt kaevandada uusi turbaalasid avamata.

Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Juba kuivendatud turbakaevandamisalasid taas kasutusse andes ja jättes seega puutumata suure osa looduslikest aladest, saab täita seda rahvusvahelist kokkulepet. Seega on otstarbekas ja loodust säästev anda kasutusse hüljatud alad, mille kaevandamise järel need alad korrastatakse. Määruse rakendamisel on selge positiivne mõju keskkonnale.

Sama oluline on turvast kaevandavatele ettevõtetele uute tingimuste loomine ettevõtluse jätkamiseks. Turba kaevandamine annab otseselt tööd ligi 1000 inimesele.

Lähiaastatel valmib mitu uut puitu, turvast ja ka jäätmeid kasutavat koostootmisjaama. Seega suureneb oluliselt nõudlus turba järele. Kasutuses olnud, kuid mahajäetud aladest paljudel on kaevandamata just hästilagunenud turbakiht, mis sobib eelkõige kütteks.

Määrus võimaldab edaspidi eelisjärjekorras anda kaevandamiseks alasid, mis on juba rikutud. Turba kaevandamise jätkamine selleks sobivatelt, kuid mahajäetud väljakutelt on majanduslikult otstarbekas ja järgib säästva arengu põhimõtteid.

 

Mahajäetud turbatootmisalade revisjon

Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni tarbiti Eestis kaevandatud turvast peamiselt siseriiklikult, nii põllumajanduses kui ka energeetikas. Pärast nõukoguliku põllumajanduse ümberkorraldamist kadus kohalik vajadus hästilagunenud allapanu- ja väetisturba järele. Paljud väiksemad katlamajad ehitati ümber õli- ja gaasiküttele ning kodumajapidamistes võeti turbabriketi asemel kasutusele teised kütused, mida oli rohkem saada kui varem.

Samas suurenes nõudlus vähelagunenud sfagnumturba järele. Oli tekkinud võimalus turba ekspordiks. Vaba turu tingimustes alustanud uued ettevõtted taotlesid kasutamiseks nende jaoks atraktiivsemaid alasid, jättes ülejäänud saatuse hooleks.

Kuna puudus ülevaade mahajäetud freesturbakaevandamise alade pindalast ja paiknemisest, samuti nende seisundist ja edasistest kasutusvõimalustest, tellis Keskkonnaministeerium Eesti Geoloogiakeskuselt uurimistöö. Revisjoni üks eesmärke oli informatsiooni kogumine selle kohta, millised mahajäetud alad võiks turba kui maavara säästliku kasutamise eesmärgil uuesti kasutusse võtta.



OÜ Eesti Geoloogiakeskuse neli aastat väldanud, kogu riigi territooriumi hõlmanud uurimistöö tulemused on kokku võetud neljas mahukas aruandes.
 

 

Jääksoode korrastamine

Sood on oluline loodusväärtus, millel on ka tähtis veekaitseline funktsioon. Eestis on üle 6000 ha mahajäetud turbaalasid, millel pole enam kaevandamisväärset turbavaru, aga need ei ole ka looduslikult taastaimestunud. Looduslik taastumine on pikaajaline protsess ja võib erinevatel aladel aega võtta aastakümneid. Et kiirendada taimestiku taasteket ja vähendada ammendatud aladelt süsinikdioksiidi emissiooni, tuleb alustada mahajäetud alade korrastamist.

Hüljatud freesturbaväljad, millel pole enam kaevandamisväärset turbavaru, tuleb korrastada. Jääksood taasväärtustatakse kujundades nendest kas veekogud, luues tingimused turbatekke taastumiseks, maaviljeluseks, metsakasvatuseks vms.

Et valida välja optimaalseim korrastamisviis, tuleb koostada igale korrastatavale alale projekt, milles pakutakse välja lahendused jääksoode edasiseks kasutamiseks.

KIKi toetusel on valminud projektid Ida-Virumaal asuva Adraku mahajäetud turbaala korrastamiseks ja Pärnumaal asuva Alu turbaala korrastamiseks.

 

»» Metoodiline juhend „Korrastatavate jääksoode valik ja korrastamise tulemuste hindamine“ 2014

Lisa: jääksoode valiku tabel

 

Projektid

 

Adraku turbaala metsamaaks korrastamise projekt

Projekt
Plaan 1
Plaan 2
Lõige 3
Plaan 4
Profiilid

Adraku turbaala taastuvaks sooks korrastamise projekt

Projekt
Plaan 1
Plaan 2
Lõiked
Plaan 4
Profiilid
Plaan 6

Alu turbaala korrastamise projekt

Projekti seletuskiri
Asukoha kaart
Geoloogilised läbilõiked
Kraavide pikiprofiilid
Maapinna pikiprofiilid
Projektplaani leht 1
Projektiplaani leht 2
Reguleeritud ülevool
Sandoor
Ülevool
 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 22. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.