100 aastat looduskaitset Eestis
2010. aasta 14. augustil täitus 100 aastat Eesti looduskaitset. Looduskaitse alguseks loetakse 14. augustit 1910, kui Artur Toomi eestvõttel sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala.
Klassikaline looduskaitse Euroopas sündis 20. sajandi künnisel. Teadvustati haruldaste liikide ning tähelepanuväärsete loodusobjektide – olgu nendeks siis juga, hiiepuu, rändrahn või merikotkas – säilitamise ja tulevastele põlvedele hoidmise kohustus. Asuti kaitse alla võtma imposantseid looduse mälestusmärke, looma esimesi kaitsealasid.
14. augustil 1910. aastal rentis Riia Loodusuurijate Ühing Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel Saaremaa Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitusvõimalused ja takistada munade korjamist. Sündis Baltimaade esimene kaitseala. Ja kuigi looduskaitsetegevused toimusid Eestis ka enne Vaika kaitseala moodustamist, peetakse Eesti tänapäevase looduskaitse alguseks just 14. augustit 1910.
1941. aastaks oli Eestis juba 549 looduskaitsealust objekti. Neist 238 rändrahnu, 236 puud, 47 maa-ala, 26 taimeliiki ja 2 allikat. Võrdluseks: 2010. aasta alguse seisuga oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti.
Meie looduskaitse korraldusele on hoolimata aegade heitlikkusest iseloomulik olnud just järjepidevus. Nii on enamus esimese Eesti Vabariigi ajal kaitse alla võetud alasid kaitse all ka nüüd. Näiteks Vaika saared jäävad Vilsandi rahvuspargi piiridesse.
Loe lisaks:
- Looduskaitse 100 (koduleht)
- RMK: Loodusega koos
- 2010. aasta Looduse Hääl
- "Looduskaitse 100" (EPLi vaheleht)
- "Looduskaitse 100" (EPLi vaheleht)
- "Looduskaitse 100" (EPLi vaheleht)
- "Looduskaitse 100" (EPLi vaheleht)
