Sa oled siin

Lõkkes prügi põletamise oht tervisele

 

    Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise.


    Lõke ei ole koht, kus põletada vanu mööbliesemeid, riideid, jalanõusid, rehve, ehitusjäätmeid, värvipurke ega muud kasutuks muutunud kraami, vaid neist tuleks vabaneda õigel viisil.

    Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

    Kui sa ei tea, kuhu oma jäätmed viia, vaata kuhuviia.ee.

    Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.

    Seega – plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

    Eesti Keskkonnauuringute Keskus on uurinud, millised saasteained tekivad kodusel prügi põletamisel. Iga saasteaine juures on selgitus, milliste tervisehädadega ained seostuvad. Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järgmistel põlvkondadel.

    Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:

    • kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused

    • arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk

    • elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused

    • kroom - hingamisteede kahjustused, vähk

    Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:

    • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
    • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
    • benseen - leukeemia
    • formaaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
    • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
    • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
    • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
    • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardiovaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
    • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres

     

    Viimati uuendatud: 20. juuni 2019

    Räägi kaasa
    riigivalitsemises

    Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

    Eelnõude infosüsteem

    Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

    Osalusveeb

     

    Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.