Kukruse aherainemäe ohutustamine

Ida-Virumaal Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade vahel Tallinna-Narva põhimaantee kõrval asub Kukruse aherainemägi, mis tekkis 1950.-60. aastatel. Koos kaevisega maa alt välja toodud põlevkivi sisaldavast aherainest moodustati ligi 800 000 kuupmeetrise mahuga mägi, mis 1967. aastal süttis ja pole tänaseni lõplikult kustunud.


Seetõttu on Kukruse aherainemägi liigitatud A-kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmetega hoidlaks.

Aherainemäe korrastamine ja ohutuks muutmine on vajalik nii keskkonna seisukohalt kui ka ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja heaolu silmas pidades, kuna mägi põhjustab õhusaastet ning reostab pinnast, põhja- ja pinnasevett. Mäe taassüttimine võib omakorda põhjustada suurõnnetuse.

Fakte ja numbreid

  • Mäe pindala on 4,85 ha ja selle suhteline kõrgus 40 meetrit.
  • Kukruse mäkke on ladestatud umbes 1,3 miljonit tonni ehk ligikaudu 800 000 kuupmeetrit põlevkivi rikastamisjääke.
  • Mäe sees on tänaseni püsivalt üle 300 kraadi kuuma.


Aherainemäe mõju keskkonnale


Kukruse aherainemägi on kahel korral põlenud pikema perioodi vältel (1967-1972 ja 1976-1977). Mäe sees on tänaseni püsivalt üle 300 kraadi kuuma ning toimub põlevkivi utmine põlevkiviõliks ja poolkoksiks. Mäe külgedelt immitseb välja suits ja piirkonnas levib ka naftale iseloomulik lõhn ning mürgine mädamunalõhnaga gaas ehk vesiniksulfiid.

Kukruse aherainemäe ohutustamine on vajalik nii keskkonna seisukohalt kui ka ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja heaolu silmas pidades, sest uuringud tõestavad, et Kukruse mägi põhjustab pidevat õhusaastet ja mäe seest jõuavad põhjavette erinevad naftaproduktid.

Kukruse aherainemäe sees käib utmisprotsess ja põlemine, mille tulemusena jõuab põhjavette naftaprodukte ning õhku paiskub vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi, süsinikoksiidi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

Kukruse aherainemäe korrastamist nõuab ka Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlus:

Kukruse aherainemäe ohutustamine


Uuringud näitavad, et mäe sees käiv utmisprotsess, mille tulemusena jõuab nii põhjavette kui ka õhku erinevaid kahjulikke aineid, ei lõppe veel nii pea, sest seni põlemata põlevkivi on mäe sees veel palju.

Selliste juhtumite korral on ainsaks lahenduseks reostuskolde likvideerimine. Paraku ei ole Kukruse puhul mäe katmine reostuskolde likvideerimiseks piisav, sest põlemisprotsessi jaoks vajalik hapnik tungib mäkke mitte ainult nõlvade, vaid ka mäealuste kaevanduskäikude kaudu ning naftaproduktid jõuavad põhjavette mäe all paiknevate lõhede kaudu.

Kukruse aherainemäe korrastamiseks ehk keskkonnale ja inimese tervisele ohutuks muutmiseks kõige parema lahenduse leidmiseks analüüsisid eksperdid mitmeid variante. Parimaks lahenduseks hinnati mäe minimaalne äravedu ning allesjäänud materjalist kõrvalasuvale kinnistule uue mäe kujundamine.

Minimaalne äravedu tähendab seda, et ära viiakse tugevalt reostunud materjal (hinnanguliselt ligikaudu 2000 m3). Ülejäänud materjal sorteeritakse ning taaskasutatakse see osa, mida on ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtteid ning majanduslikke kaalutlusi arvestades võimalik taaskasutada.

Materjal, mida ei ole võimalik taaskasutada, paigutatakse ümber õhukindlale põhjale vettpidava katte alla.

Kukruse aherainemäe korrastamise raames on kavandatud tõsta ümber 790 000 m3 materjali.

Kukruse aherainemäe ohutustamiseks on eraldatud 9 700 000 eurot, sellest 85% tuleb Ühtekuuluvusfondist ning ülejäänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja riigieelarvest.

Lisainfo projekti kohta: Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi projektijuht, raimo.jaaksoo@envir.ee.

 

Projekti hetkeseis ja ajakava


Kukruse aherainemäe ümbertõstetava mäe uus asukoht on välja valitud, selle valimise kriteeriume ja uue asukohaga kaasnevaid keskkonnamõjusid on kohalikele tutvustatud ning nüüd oodatakse asukohavalikule Toila vallalt heakskiitu.

Aeg Tegevus
2014-2015 Tööprojekt ja selle alusuuringud, KMH koostamine
03.11.2016 – 03.01.2017 Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek
06.01.2017  Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu
04.07.2017 – 03.08.2017  Asukoha eelvaliku ning KSH I etapi aruande avalik väljapanek
24.08.2017 Asukoha eelvaliku ning KSH I etapi aruande avalik arutelu
Edasine ajakava
17.01.2018  Eelvaliku ning KSH I etapi aruande vastuvõtmine Toila vallavolikogus
2018  Eriplaneeringu kehtestamine Toila vallavolikogu poolt
2018 Riigihange mäe korrastamiseks
2018-2021 Kukruse aherainemäe korrastamise tööd

 

 

Viimati uuendatud: 12. jaanuar 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.