Majanduspoliitikal puuduvad küll otsesed maastikuga seonduvad eesmärgid, kuid seosed on siiski tugevad ning neid võib leida turismi-, ehitus-, elamumajandus-, kaevandamis-, energeetika- ning paljudes teistes majandusvaldkondades.
Konventsiooni kohaselt on maastik oluline majandusressurss, mille õige kaitse, korraldus ja planeerimine mõjutab positiivselt nii majandusinvesteeringute tegemist kui aitab kaasa ka töökohtade loomisele. Tuleb tähelepanu pöörata sellele, et maastiku kui majandusressursi väärtused võivad ümberkujundamise käigus kergesti kaduda. Eriti oluline on see näiteks turismivaldkonna puhul. Osad maastikud vajavad alalhoidlikku lähenemist ning näiteks tegevust piiravaid kaitseregulatsioone, teised aga vastupidi tugevat uuendust. Näiteks kaevandamisega rikutud maa korrastamine ja selle taas kasutuskõlblikuks muutmine võib anda maastikule täiesti uue kvaliteedi.
Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 annab üldised suunised asustuse ja majanduskeskkonna arendamiseks. Selle üldeesmärgiks on Eesti erinevate toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus. Maastik kui ressurss on otseselt seotud mõlema eesmärgiga.
Ehituse ja elamumajanduse kvaliteet peegeldub igapäevaselt ehitatud keskkonnas ja maastikus tervikuna. Samamoodi on oluline, et oleks tagatud ohutud ja keskkonnasäästlikud liikumisvõimalused. Ühiskonnas tuleb laiemalt ja jõulisemalt teadvustada, et iga tee-ehituse või muu infrastruktuuri projekt mõjutab otseselt inimeste igapäevast heaolu ja elukvaliteeti. Seetõttu vajavad kõikvõimalikud ehitusprojektid eelnevat väärtuspõhist uuringut, mis selgitab välja loodava ruumi kvaliteedinõuded enne projekteerima asumist.Energeetikavaldkonna lahendustel tuuleparkide, paisude, päikeseenergia jt energia liikide tootmisviiside näol on otsene mõju nii maastiku ilmele kui kvaliteedile.
Energeetikavaldkond maastiku kujundajana, Esivere tuulepark. Foto: Kristiina Männik
