Sa oled siin

Kohaliku tasandi tegevus

Näide asustuse suunamisest

Rõuge vald alustas aastal 2011 noorte perede kruntide programmiga. Programmi esimeses etapis pakuti noortele peredele välja neli krunti Rõuge alevikus Rahu tänaval. Programmi sisuks on, et vald seab pere kasuks hoonestusõiguse 36 aastaks. Pere kohustuseks on viie aasta jooksul peale hoonestusõiguse seadmist ehitada valmis elamu ning saada sellele kasutusluba. Seejärel on kaks võimalust – kas krunt välja osta hinnaga 0,1 €/m2 või jätkata hoonestusõigusega.

Tänasel päeval on kõikide kruntide peale sõlmitud hoonestusõiguse leping. Kuna programmi esimene etapp on läinud edukalt, siis soovitakse sellega jätkata, milleks otsitakse sobivat maa-ala Rõuge alevikus või selle lähiümbruses.

Fotodel Rõuge Rahu tänava noorte perede krundid 2011 ja 2015

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Näide maastikuväärtuste kaitsest

Jõelähtme vald viib läbi Ruu küla väärtusliku maastiku kaitse alla võtmise menetlust. Ettepaneku kaitse alla võtmiseks tegi vallale MTÜ Ruu küla heakorra selts. Peamiseks väärtuseks kavandataval kaitsealal on Ruu luitestik. Eesmärgiks on kaitsta sealset maastikuilmet, eelkõike pinnamoodi, metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning säilitada ja parandada puhkevõimalusi. Üldse on praeguseks üle Eesti moodustatud 20 kohalikku kaitseala kogupindalaga 3140 hektarit.

Ruu luiestik. Foto: Andres Tõnisson

 

 

 

Näide loodusest linnas: Linnalehmade projekt Pärnus.

Pärnu linna rannaniidud on olnud aastakümneid kasutusest väljas ja seetõttu roostunud. 2011. aastal sai positiivse rahastusotsuse LIFE+ Nature programmi projekt URBANCOWS ehk "Rannaniidu taastamine ja tutvustamine Pärnu linnas". Projekti eesmärgiks oli taastada Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniidud, rannikulõukad ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad. Vajalik oli niitude puhastamine roost, karjatamise taasalustamine; lõugaste puhastamine setetest; rannaniidu loodusliku veerežiimi taastamine ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine.

Projekt kestis 2012–2016, selle partneriteks olid Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 1,14 mln eurot, millest 75 protsenti oli Euroopa Ühenduse LIFE + Nature programmi ja 25 protsenti Eesti riigi panus.

Linnalehmad. Foto: Bert Holm

Fotol Matkarada ja linnuvaatlustorn Pärnu rannaniidul. Foto: Mati Kose

 

Näide rikutud maastiku korrastamisest

Tallinna linn lõpetas endise Pääsküla prügila sulgemistööd 2007. aastal. Aastaid lendavat prahti, haisu ja voorivaid prügiveokeid talunud eramajapiirkond selle naabruses näeb nüüd välja värske ja puhas. Naabrusesse on kerkinud uusi maju. Prügila peab veel vähemalt 20 aastat vajuma, enne kui saab teha algust suusa- ja jooksuradade, amfiteatri või sõudekanali rajamisega.

Foto: Tallinna Keskkonnaamet

 

Näide kodanikualgatusest

Uue Maailma selts on 2007. aastal samanimelise Tallinna asumi elanike poolt ellu kutsutud ühendus.

Seltsi tegutsemise eesmärk on kohalike elanike kokku toomine, et üheskoos paremini oma piirkonna eluolus ning arengus kaasa rääkida. Oluliseks peetakse ühiste ürituste ning ettevõtmiste korraldamist, mis piirkonna elanikud omavahel paremini tuttavaks teeb, aga ka tegevused, mille eesmärgiks on kohaliku elu kaardistada, välja selgitada probleemkohti, elanikke informeerida ja kaasata ning kokkuvõtvalt aidata kaasa elukeskkonna parandamisele.

Kodanikualgatuse korras ja koostöös Tallinna linnavalitsusega istutatud allee Koidu tänaval 2011. Foto: Urve Sinijärv

 

 

 

Näide linnamaastiku kvaliteedi tõstmisest

Heade värvide linna kampaania Tartus kutsus linlasi korrastama ja värvima Tartus asuvaid hooneid.

Alates 2001. aastast anti välja u 1500 välisviimistluse passi ning nende alusel korrastati üle 600 maja, sealhulgas palju miljööväärtuslikke hooneid. Viimati toimus kaunilt värvitud majade omanikke hindav ja tunnustav kampaania 2009. aastal. Selle käigus tunnustati neid majaomanikke, kes värvisid ja korrastasid oma maja eeskujulikult ja linnapilti kaunistavalt. Tartu linn on algatanud ka kampaania Piirdeaiad korda.

Kampaania käigus värvitud maja aadressil Koidu 13. Foto: Tartu Linnavalitsus

 

Näide maapiirkondade elukeskkonna väärtustamisest

LEADER meede on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 toetusmeede, mille eesmärk on edendada kohalikku elu ja algatust maapiirkondades. Selle rakendamisega soovitakse väärtustada elukeskkonda ning tõsta esile piirkonna looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust. Projektitoetust saab taotleda erinevate tegevuste elluviimiseks, kui need on kooskõlas piirkondliku tegevusgrupi poolt välja töötatud kohaliku arengu strateegiaga. Eestis on 26 LEADER tegevusgruppi.

LEADER meetme projekt „Õppe- ja seiklusmaja Harakapesa” Ida-Virumaal Illuka vallas Pannjärve külas. Projekti elluviija MTÜ Mäekeskus, Harakapesa valmis 2013. aastal.

Puu otsa ehitatud „harakapesa” on mõeldud loodus- ja seiklusprogrammide läbiviimise ja seminaritoaks. Tegemist on teadaolevalt ainsa puu otsa ehitatud õpperuumiga, kuhu mahub kuni 25 inimest. Ruum on varustatud kõige seminariks vajalikuga, olemas on nii tahvlid, ekraan kui projektor. Pesa asub Illukal Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse seikluspargis.

Foto: Peeter Kümmel

 

Viimati uuendatud: 22. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.