Sa oled siin

Kalanduskonventsioonid

Kalandusvaldkonna konventsioonid

Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides

Konventsiooniga loodi Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (International Baltic Sea Fishery Commission - IBSFC), kelle ülesanne on viia ellu konventsiooni põhimõtteid.
Komisjoni põhiülesanne on muu hulgas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu hinnangutele toetudes arutada Läänemere kalavarude seisundit, leppida igal aastal kokku Läänemere ja iga riigi kalandustsooni kalapüügikvootid ja muuta vajaduse korral kalapüüki ning elusvarude haldamist reguleerivaid rahvusvahelisi eeskirju.
 
Eesti denonsseeris vastavalt ühinemislepingule detsember 2004, aga vastavalt konventsioonile olime liikmed 31. detsembrini 2005. aastal. 

Ottawa (1978) konventsioon mitmepoolsest kalandusalasest koostööst Atlandi ookeani loodeosas

Konventsiooniga loodi Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon - Northwest Atlantic Fisheries Organization (NAFO), mille peamine ülesanne on korraldada Loode-Atlandi piirkonna kalandust.
 

Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskootöö konventsioon

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (North-East Atlantic Fisheries Commission, lühendina NEAFC). Esimesi märke riikidevahelisest kalandusalasest koostööst Atlandi ookeani kirdeosas oli juba 1930ndatel aastatel. 1959. aastal kirjutati Londonis alla “Kirde-Atlandi Kalanduskonventsioon”, mis jõustus 1963. aastal. Selle konventsiooniga asutati Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC9, mille pädevuses oli vastu võtta kaitse- ja korraldusmeetmeid.
 
1959. aasta konventsioon asendati 1980. aastal uue konventsiooniga – Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga, millega ühinesid ka Nõukogude Liit ja Euroopa Majandusühendus. Konventsiooni ala hõlmab põhiliselt FAO statistilist piirkonda 27, mis asub Atlandi ookeani kirdeosas. Konventsiooni põhjal loodud kalanduskomisjoni ülesandeks on koordineerida kalavaru säästlikku kasutamist Kirde-Atlandil.
1998. aastal võeti vastu ühine kontrolli ja järelvalve süsteem, mis kehtestab kontrolli ja järelvalve nõuded väljaspool liikmesriikide jurisdiktsiooni alla jäävat veeala. Igal aastal kehtestatakse liikmesriikidele ja koostööd tegevatele mitteliikmesriikidele lubatavad väljapüügimahud.
Juba Nõukogude Liidu koosseisus püüdsid Eesti laevad NEAFCi reguleeritaval alal ning jätkasid püüki ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Kuna mitteliikmesriigina polnud Eestil võimalust saada eraldi kvooti, siis püüdsid Eesti laevad koostöö kvoodi raames mereahvenat, makrelli ning reguleerimata süvaveeliike.
Eesti saamisel NEAFCi liikmeks oli eelduseks koostööd tegeva liikmesriigi staatus, mille raames täitis Eesti kõiki NEAFCi konventsioonist tulenevaid kohustusi nagu püügiandmete edastamine, kontrollmeetmete rakendamine jms.
Alates 5. juulist 2003. aastast oli Eesti organisatsiooni täisliige. Osaledes NEAFCi 22.aastakoosolekul liikmesriigina, õnnestus Eestil kinnistada Kirde-Atlandil oma kvoot, mis 2004. a on 350 tonni mereahvenat ja 150 tonni makrelli. Samuti võib Eesti püüda süvaveeliike. Olukorras, kus kalavarud on kõikjal vähenemas, hakatakse varem või hiljem ka nende liike väljapüüki reguleerima. See tähendab aga liikmesriikidele püügikvootide kehtestamist ajaloolise väljapüügi alusel. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga liidetakse Eesti kui NEAFCi liikme kvoodiosa Euroopa Liidu kvoodiga, kuid seda liidetud kvoodiosa saavad püüda vaid Eesti lipu all sõitvad laevad. Seega oli Eestil oluline saada NEAFCi täisliikmeks enne Euroopa Liiduga ühinemist, mis aitab säilitada olemasolevaid ja luua uusi püügivõimalusi.

Eesti denonsseeris 08.06.2005.a.

 

 

 

Viimati uuendatud: 22. märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.