Kalandus

Maailmas on üle 30 000 liigi kalu. Eesti vetes elutseb hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad (näiteks vimb, säinas) või siirdekalad (lõhe, meriforell, angerjas). Merekalu on Eesti rannikuvees umbes 30 liiki, kuid kuna Eestit ümbritsev meri on riimveeline, sobib see elukeskkonnana hästi ka paljudele mageveekaladele. 

Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivset mõju ökosüsteemile, näiteks mitte püüda alamõõdulisi isendeid. Samuti on tähtis jälgida, et ei kahjustataks kalade elupaiku ja ei häiritaks kudemisrahu. Lisaks, kuna paljud kalad teevad oma elu jooksul ulatuslikke rändeid nii magevee ja mere vahel kui ka mageveekogude piires, on oluline tagada, et kalade liikumisteed oleksid avatud. Kalavaru on heas seisus, kui asurkonnad on loomuliku vanuselise struktuuriga ja suudavad end olemasolevates tingimustes looduslikult taastoota.

Suurem osa kutselisest kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel. Rändavatele kalaliikidele (kilu, räim, tursk, lõhe) kehtestab püügikvoodid Euroopa Liidu Nõukogu, paiksemad kalaliigid (ahven, koha jt) on riigi enda majandada. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalused ja tingimused lepitakse kokku Eesti ja Venemaa valitsuse vahelises kalapüügikomisjonis. 

Eestis jaguneb kalanduse korraldus viie asutuse vahel:

1) Keskkonnaministeerium korraldab kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika ettevalmistamist ja elluviimist, sh kalavarude taastootmist ning kude- ja elupaikade kaitset ja taastamist ning annab ka lube teaduslikeks uuringuteks ja eriotstarbeliseks kalapüügiks; 

2) Maaeluministeeriumi valdkonnad on kalanduse turukorraldussüsteemi arendamine, struktuuritoetuste ja riigiabi andmine, vesiviljelussektori korraldamine, kutselise kalapüügi korraldamisega seotud poliitika kujundamine;

3) Veterinaar- ja Toiduamet tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, väljastades kutselise kalapüügi lube ning pidades kalalaevade riiklikku registrit ja püügiarvestust; 

4) Keskkonnaamet annab välja kalastuskaarte ja kogub harrastuspüügi andmeid;

5) Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet kalapüügi üle.


Kalavarude taastootmine

Kalade ülepüügi või sobivate sigimis- või elupaikade puudumise tõttu on mitmed kalaliigid (lõhe, angerjas, meriforell) ohustatud ja nende looduslik taastootmisvõime liiga väike. Nende looduslike asurkondade taastamiseks või tugevdamiseks tegeldakse kalavarude taastootmisega.


Eestile vajalikke kalu kasvatab RMK Põlula kalakasvatusosakond. Põhiliselt kasvatatakse ja asutatakse lõhesid ja angerjaid. Veel on asustatud meriforelli, tõugjat, koha, linastik, karpkala, haugi ja jõevärki, kuid nende osakaal asutatavatest kaladest on väike.

Kalavarude taastootmine tähendab seda, et kalakasvandustes üles kasvatatud noorkalad asustatakse veekogudesse. 
 

Kalavarude hea seisundi taastamiseks ja säilitamiseks ning kalavaru säästva kalapüügi korraldamiseks on:

  • pandud alus süsteemsele kalavarude kalakasvatuslikule taastootmisele [“Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019, perspektiiviga kuni 2023“; Põlula Kalakasvatuskeskuse arengukava aastateks 2008–2011 (perspektiiviga kuni 2017)];
  • rakendatud EL ühise kalanduspoliitika põhimõtted ja kalapüügi seadusandlus on kooskõlla viidud EL õigusaktidega. Siseriikliku seadusandlusega on korrastatud kutselise kaluri ja harrastuskalastaja määratlusi ning nende õigusi ja kohustusi;
  • pärast EL-iga ühinemist Eesti traditsioonilised kalapüügivõimalused kinnistatud Eesti kaluritele ja püügivõimalused on laienenud;
  • tööle rakendatud internetipõhine ühtne kalanduse andmekogu, mis on tõhustanud järelevalvet ebaseadusliku kalapüügi ja püütud kala turustamise üle;
  • veekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamise projekti käivitamisega asutud lahendama siirdekalade rändeteede tõkestatuse probleeme, et avada kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel kalapääsud kudealadele ja laiendada kalade elupaiku;
  • alustatud süsteemset kalade kudealade kaardistamist ning nende olukorra hindamist ja harrastuskalastuse arengusuundade määratlemist.

 

 

 

Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi

Läänemere kalandus

Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid on räim, kilu, tursk, lõhe. Nende kalaliikide püügi erisused, nt kvoodid, püügivahendid, keeluajad ja -kohad on kehtestatud Euroopa Liidu määrustega, mis kohalduvad otse Eestile. Kalandus on üks enim reguleeritud valdkond Euroopas.
Pärast 2004. aasta madalseisu on Läänemere räimevaru suurenemas tänu jätkusuutlikule haldusmeetmetele ja püügitegevustele. Liivi lahe räimevaru on olnud viimastel aastatel heas seisus, kiluvaru aga on vähenenud ning selle põhjused võivad peitud ökosüsteemi muudatustest – tursavaru on suurenenud.
Lõhepüük tugineb peamiselt kalakasvandustes kasvatatud noorkaladele, sest looduslik lõhevaru Läänemeres on ikka madalseisus. Peamiseks põhjuseks võib pidada rändtõkkeid ehk veekogude paisutamist ja kudealade vähenemist.
Peale eelnimetatute on üks püütavamaid kalaliike lest. Lestavaru on heas seisus ja lestapüügile ei ole koguselist piirangut kehtestatud.
Rannikumeres näitab mõningat paranemist meritindi, haugi ning Soome ja Pärnu lahe ahvena varu.
Läänemerest püüti 2012. aastal 52 212 tonni kala.
Taas on halvenenud ja tugevas madalseisus Väinamere kalavaru olukord, mis 2003. aastal näitas paranemise märke tänu aastatel 1999 ja 2002 moodustunud tugevatele ahvenapõlvkondadele. Piirkonnas on küll püügivõimsus langenud, kuid kalavaru taastumist mõjutab suur looduslik suremus kormoranide asurkonna suurenemise tõttu.
Alates 1990-ndate algusest on kohavaru vähenenud, 90 protsenti rannikumere kohasaagist moodustab Liivi lahe koha.
Haugivaru, mis 2003. aastal samuti kasvas, on taas langenud.
Soojalembeste kalade varu (roosärg, koger, hõbekoger, latikas ja nurg) on heas seisus.

Sisevete kalandus

Euroopa Liidu määrused ei reguleeri kalapüüki siseveekogudel. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalapüügi korraldus tugineb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise koostöö kokkuleppel. Sellega määratakse mõlema poole suurim lubatud kogupüük ja muud meetmed kalavaru kaitsmiseks.
Sisevetest püüti 2012. aastal 2969 tonni kala. Sisevete kalapüük tugineb peamiselt Peipsi ja Võrtsjärve kalapüügile. Põhiliseks püügiliigiks on koha, kelle varu on suhteliselt heas seisus. Siiski on tema kasvukiirus kesise toitumise tõttu (vähe tinti ja rääbist, kellest nad toituvad) aeglane ning nende arvukuse kasvu mõjutab ka tugev konkurents ahvenaga.
Teiste olulisemate kalaliikide (latikas ja haug) varu on heas ning rahuldavas seisus (ahven ja särg) ning saak on mõnevõrra tõusnud.
Külmaveelembeste liikide (siig, rääbis ja luts) arvukus on viimasel kümnendil vähenenud ebasoodsate ilmaolude (jääkatte puudumine või lühiajalisus, suvel vee liigne soojenemine jms) tõttu.
Viimastel aastatel on Võrtsjärves töönduslike kalaliikide varu stabiliseerunud, pisut on tõusnud angerjasaak. Saakide olulist tõusu aga pole ette näha.
Kalavarude seisundi hindamine põhineb iga-aastaselt koostatava ja Euroopa Komisjonis kinnitatava kalanduse rahvusliku andmekogumise programmi raames kogutavatel andmetel.

Kaugpüük

Kaugpüügis (Kirde-, Edela- ja Loode-Atlandil) püüti 2012. aastal 5340 tonni kala. Põhja-Atlandil nii kirdes kui ka loodes on tursavaru väga heas seisus või taastunud, mis mõjutab väga tugevalt ka teisi varusid. Tursk on suhteliselt arvukas ja agressiivne kalaliik, kes tõrjub kõik muud liigid tagaplaanile.
Krevetivaru Loode-Atlandil on madalseisus ning ka meriahvena olukord pole rahuldav, kuigi on piirkonniti erinev. Süvalest on endiselt madalseisus, kuigi tänu majandamiskavale stabiilselt hallatud.

 

Viimati uuendatud: 7. november 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.